Kümned tuhanded eurod hüvitisi omal soovil lahkuvatele töötajatele ja umbusaldatud poliitikutele: Tallinn on ilmselt riigi üks heldemaid tööandjaid

 (227)
Kümned tuhanded eurod hüvitisi omal soovil lahkuvatele töötajatele ja umbusaldatud poliitikutele: Tallinn on ilmselt riigi üks heldemaid tööandjaid
kollaažEkspress Meedia

Tallinna linnas kehtivad juba paarkümmend aastat helded sotsiaalsed garantiid, mis lubavad maksta kümneid tuhandeid eurosid hüvitisi inimestele, kes lahkuvad linna teenistusest omal soovil, umbusalduse või isegi kuriteokahtluse tõttu. Seda võimalust pidevalt kasutav keskerakondlik pealinn on riigi üks heldemaid tööandjaid, jättes lisaks priiskamisele õhku korruptsioonihõngu.

Möödunud nädalal otsustas linnavalitsus maksta ligi 25 000 eurot lahkumishüvitist Tallinna infotehnoloogia direktorile Väino Olevile, kes lahkub peagi ametist omal soovil. Veebruaris maksis linn 6884 eurot hüvitist linnapea Taavi Aasa nõunikule Maimo-Lii Paloveerile, kes lahkus lahkus töölt omal soovil; 15 960 eurot linna personalidirektorile Esta Heinmaale, kes lahkus omal soovil ja 4456 eurot linnapea nõunik Rita Makarovale, linnavolikogu eksjuhi Kalev Kallo elukaaslasele, kes lahkus töölt omal soovil.

Mullu detsembris otsustas linn maksta 15 120 eurot hüvitist spordi- ja noorsooameti juhatajale Rein Ilvesele, kes lahkus töölt pärast seda, kui selgus, et Tondiraba jäähalli juhtimisel on tehtud palju vigu ja mitmed tegevused seal on korruptiivse maiguga. Ka oli välja tulnud, et spordiameti hankeid võidab millegipärast sageli Ilvese sõber. Linnapea Taavi Aas selgitas Ilvese lahkumist hoopis aga sellega, et Ilvese hooletuse tõttu jäi linnal tähelepanuta üks kohtuvaidlus, millega linn sai 10 000 eurot kahju. See kõik ei takistanud aga sugugi Ilvest piraka lahkumiskingiga premeerimast.

Rahalise tähelepanuta ei ole muidugi jäänud ka linnajuhid ise. Sügisel pärast kohalikke valimisi, kui Taavi Aasast sai ametlikult linnapea, maksis Tallinn talle nö tulemuspreemiat 12 661 eurot. Sama suure preemia sai valimistel rokkinud senine abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes suundus volikogu juhtima. Ametist lahkunud abilinnapea Merike Martinson sai preemiaks 25 323 eurot. Kõige tipuks otsustas linn novembris premeerida eduka linnajuhtimise eest korruptsioonisüüdistusega kohtu all olevat ja ametist tagandatud Edgar Savisaart ligi 16 000 euroga.

Need on vaid üksikud näited. Kõike seda on võimaldanud juba 1996. aastast kehtiv Tallinna põhimääruse § 54, mida on aastate jooksul pidevalt täiendatud. Paragrahv, mis kannabki märget „sotsiaalsed garantiid”, sisaldab mitme lehekülje pikkust nimekirja, mille kõige eest võib linn maksta hüvitist ametnikele, töötajatele ja ametisse valitud isikutele. Põhimõtteliselt on ainsaks nõudeks paari aasta pikkune aeg linna teenistuses. Kui see nõue on täidetud, on vähemalt kolme kuu palga suuruse lahkumishüvitise saamine linnajuhtidega heades suhetes olevatele teenistujatele pigem „õiguspärane ootus” kui asjatu lootus.

Põhimääruses on täiesti uskumatuid punkte. Näiteks lubab see linnapeale teatud tingimustel maksta kuue kuu palga suurust hüvitist juba siis, kui isik on ametis olnud vaid ühe aasta. Kõrgematele linnaametnikele saab maksta kolme kuupalga suurust hüvitist pelgalt kaheaastase töötamise järel. Kõikvõimalikele poliitilistele nõunikele ehk „juhtmetele” võib maksta hüvitist kolmeaastase töötamise järel, ükskõik mis põhjusel need isikud siis lahkuvad.

Kõik see jätab õhku kenakese korruptsioonivõimaluse. „Sellised rahamaksmised kahtlemata on üks korruptsiooniohu allikas,” tõdeb endine kohtunik, praegune sotsist linnavolikogu liige Helve Särgava. Hüvitistega saab linn lojaalsed, mitte hoolsad töötajad, kes tegelikult ka näiteks sisekontrollis midagi avastavad, leiab Särgava.

Eelkõige võimaldab põhimäärus poliitilist korruptsiooni, nendib linnavolikogu IRLi liige, Kapo endine peadirektor Raivo Aeg. „Ilmselget soosib sarnane ōiguskord nn poliitiliste toiduahelate teket, kus isegi minimaalse panustamise korral valitseva erakonna hüvanguks on pehme maandumine tagatud.”

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal nendib, et kohane oleks jätta võimalus - võimalus, mitte kohustus - maksta lahkumishüvitist neile, kes kaua Tallinna jaoks isetult ja kaua tööd teinud. „Tallinnas on ausaid ametnikke muuseas enamuses, ehkki väljapaistvamaid vaadates võib tekkida teine mulje,” märgib Michal. Ka Aeg nendib, et näiteks linna infotehnoloogia direktori Väino Olevi lahkumispreemia on ilmselt põhjendatud – mees on panustanud linna it-süsteemide arendamisse ligi 20 aastat, teinud seda soliidse vanuseni ning ilmselt väärib seda. Kuid oluliselt rohkem on näiteid, kus lahkumishüvitis või preemia on väga kaheldava väärtusega ja vastuolu poliitilise kultuuri ja puhtinimliku õiglustundega on ilmne.

Tallinna pressiteenistus selgitab aina täiendatud sotsiaalsete garantiide paragrahvi põhimääruses asjaoluga, et oma töötajaid peab hoidma ja väärtustama. Sotsiaalsete garantiide punkte leidub ka teiste linnade palgajuhendites, pareerib linn kõikvõimaliku kriitika. Tõsi. Ka näiteks Tartu linna palgajuhendites on kokkuleppeid, et linn võib maksta hüvitist pikaajalisele teenistujale, kes näiteks tervisliku seisundi tõttu töölt lahkub, ja ka struktuuriüksuste juhtidele pikaajalise tulemusliku töötamise järel, tõdeb Tartu linnasekretär Jüri Mölder. Kui palju seda võimalust viimastel aastatel rakendatud on? „Ühel korral vanuse tõttu vist oli, kolme kuupalga ulatuses,” ütleb Mölder.

Juriidiliselt ei leia Tallinna põhimäärusese rakendamisest muidugi mingit viga, kõik on korrektne. Nii ametikohale valitud isikutele kehtiv kohalike omavalitsuste korralduse seadus (KOKS), ametnikele kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS) kui töötajatele kehtiv töölepingu seadus siin vastuolu ei näe. „KOV määruse õiguspärasuse küsimusse saab sekkuda ainult õiguskantsler või kohus,” nendib justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Silvia Peets märgib, et töölepinguseadus näiteks omal soovil lahkuvale töötajale kompensatsiooni maksmist ei keela, kuid üldjuhul seda siiski ei tehta. „Ei oska öelda, kui palju seda avalikus sektoris tehakse,” tõdeb Peets.

Tallinna põhimäärust saab muuta linnavolikogu enamuse häältega. Seni, kuni 79-liikmelises volikogus moodustab enamiku keskerakonna fraktsioon, pole muudatusi ilmselt ette näha.

Näiteid sotsiaalsetest garantiidest Tallinna põhimääruse §-s 54:
(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat, ning vabastamine toimub:
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(9) Linnasekretäri, linna ombudsmani, linnakantselei kooseisus oleva linna direktori, linnavalitsuse nõuniku, linnapea nõuniku, abilinnapea nõuniku, linnavalitsuse ameti juhataja ja tema asetäitja, linnavalitsuse ameti teenistuse direktori, linnakantselei osakonna juhataja, linnaosa vanema asetäitja, linnaosa valitsuse haldussekretäri, linnavolikogu kantselei juhataja, linnavolikogu nõuniku, linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi ning linnavolikogu kantselei osakonna juhataja teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tema enda algatusel ning linnavolikogu esimehe nõuniku, linnavolikogu aseesimehe nõuniku, linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, linnapea nõuniku ja abilinnapea nõuniku teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel tähtaja möödumise tõttu võib maksta eelnimetatud teenistujale hüvitist, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud teenistuskohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning linna ametiasutuses pidevalt:
1) 3 kuni 6 aastat - kuni kolme kuu põhipalga ulatuses;
2) 6 kuni 10 aastat - kuni nelja kuu põhipalga ulatuses;
3) üle 10 aasta - kuni kuue kuu põhipalga ulatuses.

(18) Teenistujale võib töövõime säilitamiseks ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses linna ametiasutuste palgajuhendi alusel.