Kümne riigi välisministrid: Teise maailmasõja lõpp ei toonud vabadust kogu Euroopale
Tähistades 2020. aastal 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust, avaldavad välisministrid austust ohvritele ja kõigile sõduritele, kes võitlesid selle nimel, et saavutada võit natsismi üle ja teha lõpp holokaustile.
Välisministrid rõhutasid, et kuigi 1945. aasta mais lõppes Teine Maailmasõda Euroopas natsirežiimi alistumisega, et toonud see vabadust kogu Euroopale. Kesk- ja ida Euroopa jäid ligi 50 aastaks kommunistlike režiimide võimu alla. Balti riigid okupeeriti ja annekteeriti ebaseaduslikult ning Nõukogude Liit tugevdas ülekaaluka sõjalise jõu, repressioonide ja ideoloogilise kontrolli abil raudset haaret teiste vangistatud riikide ümber.
Välisministrid märkisid, et mitmete aastakümnete jooksul ohverdasid paljud kesk- ja idaeurooplased vabaduse poole püüeldes oma elu ning miljonitelt võeti õigused ja põhivabadused, neid piinati ja asustati sunniviisiliselt ümber. Raudse eesriide taga olnud ühiskonnad püüdlesid meeleheitlikult demokraatia ja iseseisvuse poole. Nad lisasid, et 1956. aasta, Praha kevad, Harta 77, Solidaarsuse liikumine, Balti kett, 1989. aasta revolutsioonid ja Berliini müüri langemine olid meie piirkonna uuestisünnis sümboolse tähendusega.
„Selle avaldusega rõhutavad allakirjutanud riigid vajadust kaitsta ajaloofakte ning õiglust kõigile totalitaarsete režiimide ohvritele.” ütles välisminister Urmas Reinsalu. „On väga kahetsusväärne, et püütakse manipuleerida ajaloosündmustega, mis viisid Teise maailmasõja puhkemiseni ja sõja järel Euroopa lõhenemiseni.“
Avaldusega ühinenud välisministrid soovivad kogu rahvusvahelisele üldsusele meelde tuletada, et püsiv rahvusvaheline julgeolek, stabiilsus ja rahu nõuavad rahvusvahelise õiguse ja normide – kaasa arvatud kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse – tõelist ja pidevat järgimist.
Omandanud Teise maailmasõja julmad õppetunnid, kutsuvad ministrid rahvusvahelist kogukonda üles seisma kindlalt vastu mõjusfääridele ja kinnitama kõigi suveräänsete riikide võrdsust.
Avalduse täistekst:
Tähistades 2020. aastal 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust, avaldame austust ohvritele ja kõigile sõduritele, kes võitlesid selle nimel, et saavutada võit natsismi üle ja teha lõpp holokaustile.
Kuigi 1945. aasta mais lõppes Teine maailmasõda Euroopas, et toonud see vabadust kogu Euroopale. Maailmajao kesk- ja idaosa jäid ligi 50 aastaks kommunistlike režiimide võimu alla. Balti riigid okupeeriti ja annekteeriti ebaseaduslikult ning Nõukogude Liit tugevdas ülekaaluka sõjalise jõu, repressioonide ja ideoloogilise kontrolli abil raudset haaret teiste vangistatud riikide ümber.
Mitmete aastakümnete jooksul ohverdasid paljud kesk- ja idaeurooplased vabaduse poole püüeldes oma elu ning miljonitelt võeti õigused ja põhivabadused, neid piinati ja asustati sunniviisiliselt ümber. Raudse eesriide taga olnud ühiskonnad püüdlesid meeleheitlikult demokraatia ja iseseisvuse poole.
1956. aasta sündmused, Harta 77 loomine ja tegevus, Solidaarsuse liikumine, Balti kett, 1989. aasta revolutsioonid ja Berliini müüri langemine aitasid otsustavalt kaasa vabaduse ja demokraatia taastamisele Euroopas.
Tänapäeval töötame koos tugeva ja vaba Euroopa nimel, kus inimõigused, demokraatia ja õigusriik on valdavad põhimõtted. Tulevik peaks olema rajatud ajaloolistele faktidele ja totalitaarsete režiimide ohvritele kindlustatud õiglusele. Oleme valmis dialoogiks kõigiga, kes on huvitatud nende põhimõtete poole püüdlemisest. Teise maailmasõja puhkemiseni ja sõja järel Euroopa lõhenemiseni viinud ajaloosündmustega manipuleerimine kujutab endast kahetsusväärset ajaloo võltsimise katset.
Soovime kogu rahvusvahelisele üldsusele meelde tuletada, et püsiv rahvusvaheline julgeolek, stabiilsus ja rahu nõuavad rahvusvahelise õiguse ja normide – kaasa arvatud kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse – tõelist ja pidevat järgimist.
Omandanud Teise maailmasõja julmad õppetunnid, kutsume rahvusvahelist kogukonda seisma koos meiega kindlalt vastu mõjusfääride mõistele ja kinnitama kõigi suveräänsete riikide võrdsust.
