Kümne naiste tugikeskuse juhid taunivad Marti Kuusiku arvatava perevägivalla kajastamist: politseile tuleks teatada, mitte lugu teha

 (384)
Uus valitsus annab ametivande
Marti KuusikFoto: Ilmar Saabas

Hulk naiste tugikeskusi läkitasid täna meediale ja poliitikutele kirja, kus mõistavad hukka Marti Kuusiku arvatava perevägivalla ümber puhkenud avaliku skandaali. "Seda teenimatut valu, mida on põhjustanud ühele perele viimaste päevade meediatorm, ei ole võimalik korvata mitte millegagi." Delfi avaldab pöördumise täismahus.

Oleme mures selle pärast, et viimase aja poliitvõitlustes on perevägivalla teemat hakatud kasutama ära relvana meediasõjas. Sellises sõjas saavad aga täiesti teenimatult haiget pereliikmed, kelle tunnetega justnagu õilsa eesmärgi nimel tegutsedes ei arvesta mitte keegi.

Tunnustame meedia väga olulist rolli perevägivalla vähendamisel Eestis. Kuid seejuures ei tohiks ajakirjanikud lähtuda põhimõttest „kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad”. Seda teenimatut valu, mida on põhjustanud ühele perele viimaste päevade meediatorm, ei ole võimalik korvata mitte millegagi. Hilisem vabandamine ja kasvõi valuraha pakkumine ei tee traumat olematuks.

Ükskõik, kuidas lõpeb nüüdseks algatatud juurdlus, on pere varasema eraelu avalikkuse ette laotamisega kõik pereliikmed jäädavalt sildistatud. Kui soovitakse võidelda perevägivallaga, siis ei tuleks selleks ise kasutada vaimselt vägivaldseid meetodeid, vägivallatsejatele omast manipuleerimist ja survestamist.

Oleme aru saanud, et meediasse jõudis algne lugu vastu väidetava kannatanu tahtmist. Me ei näe sisulist vahet sellel, kui „ jõupositsioonil olevad mehed” helistavad naisele „kes paljudele teada olevalt on räige vägivalla ohver” ja küsivad, kas teda on koheldud vägivaldselt, ja sellel, kui inimesed, kes pole ühegi asjaosalisega kunagi kohtunud, selgitavad kõigis meediakanalites, kuidas asjad ikka tegelikult on. Et vägivalda võivatki ära tunda selle järgi, et nii ohver ja vägivallatseja toimunut eitavad. Ja seda tehakse päevast päeva, kuigi naine on avalikus kirjas tungivalt palunud oma pere asjadesse sekkumine lõpetada ja vägivalda eitanud.

Meie, allakirjutanud naiste tugikeskused, lähtume oma igapäevatöös arusaamast, et iga naine peab saama teha oma pereelu puudutavad otsused iseseisvalt, sel ajal, kui ta on selleks valmis, ilma välise survestamise ja manipuleerimiseta. Me soovime ja saame aidata naisel oma eluga edasi minna, mitte süüdlasi välja selgitada ja neid karistada. Selleks on Eestis politsei, prokuratuur ja kohus. Meie anname naisele vajalikku informatsiooni ja igakülgset toetust, kui tema seda soovib. Aga me ei sunni talle ohvri rolli peale.

Meil on hea meel, et perevägivallast rääkimine ei ole meie ühiskonnas enam tabuteema. Kutsume aga kõiki ajakirjanikke ja poliitikuid üles edaspidi teile teatavaks saavatest võimalikest perevägivalla juhtumitest esmalt teatama politseile või prokuratuurile, mitte asuma neid ise lahendama sotsiaalmeedias, leheveergudel või teleekraanil. Lahendatud juhtumeid tuleks avalikkuses kajastada aga võimalikult anonüümselt ja lapsi säästvalt. Seda juhul, kui te ka tegelikult vägivalla ohvritest hoolite.

Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga juhataja Lilli Andrejev
Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Astrid Maasing
Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhatuse liige Piia Roosileht
Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso
Raplamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Maiken Kask
Tallinna Naiste Tugikeskuse juhataja Vaike Pähn
Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja Kairi Jakustand
Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja Külli Piirisild
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann
ENVL koostööpartneri Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver