Kümme RKAS-i kvoodiprojekti ei pruugi tähtajaks valmis saada

 (6)
Kümme RKAS-i kvoodiprojekti ei pruugi tähtajaks valmis saada
Tallinna transpordikooli direktori Valeri Aava sõnul on ta renoveerimise venimist kartnud algusest peale.Foto: Vallo Kruuser

17. detsembriks peab olema valmis 84 projekti, neist kümme vajavad ilmselt ajapikendust.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on kahe aasta jooksul CO2 heitmekvoodi müügist investeerinud 146,5 miljonit eurot 490 avaliku kasutusega hoone remonti. Nüüd hakkab lähenema 17. detsember – kuupäev, mille kättejõudmise ajaks peaksid kõik need ligi 500 objekti valmis saama ja kogu vajalik dokumentatsioon esitatud olema. Sisuliselt aasta aega kestnud ehitustööga (sellele eelneval aastal tegeleti ettevalmistuste ja hangete korraldamisega) on valmis saanud juba 405 objekti ja 84 hoonega käib veel kiire töö.

Nende 84 hulgas on kümme ajakriitilist objekti, mis on RKAS-i teravama tähelepanu all ega pruugi etteantud tähtaja sisse mahtuda. Parimal juhul saavad need ikkagi õigeks ajaks valmis, veidi realistlikuma stsenaariumi järgi nõustub kvoodiostja üle tähtaja läinud tööde rahastamisega. Kuid halvimal juhul tuleb rahandusministeeriumil puudujääv summa riigi rahast katta.

Viimase variandi üle keelduvad nii RKAS kui ka ministeerium spekuleerimast, sest „seda ei juhtu”, ent kui Jaapani lepingupartnerid mingil põhjusel vahendite kasutamise aega pikendada ei taha, jääb viimaseks õlekõrreks ikkagi Eesti riigi omafinantseering.

Asutused jätavad enda teada ka selle, millised need kümme kriitilises seisus projekti on ja kui palju on neisse investeeritud. RKAS-i CO2-projekti direktor Andrus Kõre rõhutab vaid, et tehtud tööde eest saadud tasu keegi tagasi maksma ei pea.

Seotud lood:

„Neid kümmet projekti monitoorime me sisuliselt ööpäev läbi. Ehituse jälgimine on vajadusel viidud kuni ühe päeva täpsuseni välja – kontrollitakse töögraafikuid, materjalide tarneid, tööjõu olemasolu ja hõivatust,” rääkis Kõre.

Jälgimissüsteemiga on RKAS seadnud igale objektile ka nn punase joone, mille ületamise korral rakendatakse kohe täiendavaid meetmeid.

Üheks näiteks tõi Kõre Tallinna transpordikooli, mille peahoone renoveerimiseks investeeritakse 1,2 miljonit eurot. Hanke võitis Facio Ehitus, kes on oma töökultuuri(tuse) poolest juba kurikuulus.

Keeldumist ei oodata

„Ehituslepingu täitmise käigus selgus, et töövõtja ei suutnud järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu, ning mahajäämus süvenes,” selgitas Kõre. Kuigi hoone pidi valmis olema juba septembri algul, leiti uus ehitaja alles 2. oktoobril.

Transpordikooli direktori Valeri Aava sõnul on nüüd näha, et tööd on liikuma hakanud ja tempot ei anna Facio Ehituse omaga võrreldagi.

„Meie õnnetus oligi see, et sattus selline ehitaja, kelle kuulsus käis neist juba ees, ja kartsin venimist juba algusest peale. Kui Facio selle võidu sai, siis ei käidud objektiga tutvumaski. Aga nüüd hakatakse juba katust ehitama ja asi liigub lõpu poole,” ütles Aava. Tema sõnutsi pole aga neile selgitatud, kust siis raha võetakse, kui kvoodiostja ei peaks ajapikendust lubama.

„Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand ütleb, et kõigi valmimisjärgus objektide riskidest on lepingupartnereid teavitatud ja riskide realiseerumise korral on neil õigus ajapikendust küsida.

„Praeguse seisuga ei näe põhjust, miks Jaapani lepinguparterid keelduma peaksid, kui me nende poole pikendustaotlusega pöörduksime,” kinnitas Porgand.KvoodirahaKallimad CO2-objektid

••Tartu ülikooli raamatukogu (valmib 30.11.2012), investeering 5 904 344 eurot

••Rahvusraamatukogu (valmis), investeering 3 513 299 eurot

••Eesti maaülikooli õppehoone (valmis), investeering 3 241 384 eurot