„Velotaksode problemaatika on kestnud juba aastaid ning mul on väga hea meel, et antud küsimuses on õige pea õigusselgus saabumas,“ sõnab Tallinna Kesklinna vanem Taavi Pukk. „Muutused ilmnevad aga kahjuks alles järgmisel suvehooajal, mil on juba jõustunud autoveoseaduse eelnõu."

Pukk selgitab, et praegusel hetkel pole kohalikul omavalitsusel seadusega antud volitust reguleerida motoriseerimata sõitjate veoks kasutatavate sõidukite ohutust, sõitjate mugavust tagavaid tingimusi ning nõudeid selliste sõidukite juhtidele. Seda parandab aga majandusministri Kadri Simsoni poolt juuni alguses Vabariigi Valitsusele saadetud autoveoseaduse eelnõu, mille täideviimine eeldab ka ühistranspordiseaduse muutmist.

„Selge on see, et velotaksonduses toimub hetkel sarnane olukord, nagu mõned aastad tagasi n-ö päris taksoturul, kus piraat- ja rööveltaksod võimu haarasid,“ mainib Kesklinna vanem. „See on häbiväärne ja vajab lahendamist. Õnneks on lahendus üsna lähedal,“ viitab Pukk eelnõule, mille sellisel kujul Riigikogu poolt vastu võtmine tähendab, et velotaksode juhtidele tekib nõue omada teenindajakaarti. „Seni loodame aga eelkõige nii politsei kui ka munitsipaalpolitsei aktiivsele patrullimisele, et ebameeldivaid velotaksosid vanalinna südamest kaugemale hirmutada.“

Kui eelnõu vastu võetakse, tekib ka Tallinna Linnavolikogul õigus kehtestada määrusega sõiduki ohutust ja mugavust tagavad nõuded. Kohalik omavalitsus saab kehtestada velotaksode tegevusele reeglid ning ka reeglite rikkujaid karistada - füüsilist isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 3200 euroga. Tallinna piires saab velotaksode kontrollijaks Munitsipaalpolitsei, kes tegeleb ka näiteks parkimisküsimuste ja ühistranspordi sõiduõiguse kontrollimisega.

Velotaksode sõiduõigusele vanalinnas plaanitakse teha erandeid

Pukk on käinud isiklikult välja idee, et vanalinna südamesse võiks mahtuda ligi kümme kindlatel tingimustel tegutsevat velotaksot. „Teiste riikide kogemus näitab, et kui velotaksod tegutsevad sarnaselt päris taksodele, muutub teenus ka kvaliteetseks ja kasutajate jaoks meeldivaks,“ märgib Pukk. Nõuded, mille alusel saaks velotaksod vanalinnas liigelda, poleks midagi ulmelist: juhilubadega koolitatud juhid, teenindajakaardid, taksomeeter ja muud taolised elemendid, mis teevad sõiduvahendist teenust pakkuva takso.

„Ühtlasi oleks siis ka linnal võimalik sätestada soov, millised need velotaksod peaksid välja nägema,“ lisab Pukk, tuues näiteks olukorra, kus vastav komisjon reguleerib reklaamide ja väliterrasside kujunduse vastavust Tallinna keskaegse vanalinna olustikule. „Miks ei võiks olla samamoodi velotaksode puhul? Hetkel on need tõeline kakofoonia – punased, kollased ja kõik muud värvid segamini. Mõnel on küljes vilkuvad tuled, teisel rebasesabad… See on kole ja ei sobi meie ilusasse vanalinna.“

Seaduse jõustumine tähendab aga ka seda, et kui linna poolt volitatud velotakso tikub aladele, mis jäävad lubatud tsoonidest välja (näiteks juhul, kui velotaksosid ei lubata jalakäijate alale – Raekoja platsile või Viru tänavale), siis rikkumiste korral jäävad nad ilma oma teenindajakaardist ning võimalusest edaspidi velotaksoga sõita.

Kuidas täpselt Tallinna poolne regulatsioon hakkab välja nägema, selgub juba eelnõu koostamise käigus. „Kohe, kui Riigikogu on kohalikule omavalitsusele volituse regulatsiooni vastuvõtmiseks andud, võtab Kesklinna valitsus initsiatiivi, et linna määrus(ed) võimalikult kiiresti valmiks,“ sõnab Pukk.

Seni aga võetakse velotaksode tegevuse piiramiseks ette muid lahendusi: „Olen palunud Kesklinna valitsuse spetsialistidel välja töötada hoiatusmärgid, mida soovime lähinädalatel paigaldama asuda, et inimesi velotaksode ebaseaduslikust tegevusest teavitada,“ teatab Kesklinna vanem. „Loodan, et teavitustööst on kasu, sest kui inimesed hoiavad velotaksodest eemale, väheneb ka nende motivatsioon linnas ringi tiirutada.“

Velotaksode keelumärgi kavand