Kuluhüvitisi kuritarvitanud riigikogulaste suhtes ei alustata kriminaalmenetlust

 (181)
Toobal ja Stalnuhhin
Toobal ja StalnuhhinFoto: Eesti Päevaleht/Delfi, kollaaž

Riigiprokuratuur otsustas, et ei alusta kriminaalmenetlust, uurimaks lähemalt riigikogu liikmete kuluhüvitiste kuritarvitusi. Palve riigikogulaste kelmuste uurimiseks saatis riigiprokuratuurile Eesti Maksumaksjate Liit.

"Kuriteoteatega tutvunud riigiprokurör asus seisukohale, et käesoleval hetkel puudub piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks," teatas riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro.

Prokuratuuril ei ole pädevust teostada üldist järelevalvet riigikogu liikmete tegevuse üle, sealhulgas anda õiguslikku hinnangut riigikogu liikmetele kuluhüvitiste väljamaksmise praktikale, mida taotles avaldaja. Prokuratuur saab anda õigusliku hinnangu sellele, kas avalduses nähtuvad kuriteotunnused ning kas esineb alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

Riigikogu liikmele kulude hüvitamine toimub avalduse ja kuludokumentide alusel, mille riigikogu liikmed esitavad riigikogu kantselei finantsosakonnale, kes teeb nende alusel riigikogu liikmetele väljamakseid. Seega on kantselei finantsosakonna pädevuses anda hinnang, kas riigikogu liikme poolt esitatud kuludokumendid on oma olemuselt sellised, mis kuuluvad hüvitamisele vastavalt kehtestatud korrale ning kas tegemist on reaalsete kulutustega.

"Kuna kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettusliku teo toimepanemist ja selle tagajärjel teise isiku eksimusse sattumist, siis antud juhul oleks pidanud olema eksimusse viidud riigikogu kantselei töötajad, kelle pädevuses on avalduste ja kuludokumentide läbi vaatamine ning väljamaksete tegemine. Käesoleval hetkel puudub prokuratuuril alus arvata, et riigikogu kantselei oleks hüvitanud riigikogu liikmetele kulutusi ilma õigusliku aluseta," lisas Kahro.

Seotud lood:

Prokuratuur on seisukohal, et igasugune riigi vara kasutamine, sealjuures riigikogu liikmete poolt kantud kulutuste hüvitamise taotlemine, peab olema aus ja põhjendatud ning süsteem, mille kaudu hüvitamine toimub, peab olema läbipaistev. Kuluhüvitiste kontrollimise süsteemi ja nende hüvitamise läbipaistvuse peab tagama riigikogu ise.

Kriminaalmenetluse alustamata jätnud riigiprokurör pidas samas vajalikuks täiendavalt märkida, et riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele "riigikogu liikme töö" ja "tööks vajalikud kulutused". Need mõisted peavad sisustama aga riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Prokuratuur möönab, et vastava selgepiirilise süsteemi olemasolu korral võiks riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka kriminaalvastutus.

"Prokuratuur nõustub avaldaja poolt esitatud väitega, et kuluhüvitiste süsteem vajaks avalikkuses tõusetunud olukordade ning juhtumite valguses ilmselt ülevaatamist ning õiguslikku analüüsi. Selline kriminaalmenetlusväline ülevaatamine ja õigusliku analüüsi läbiviimine ei ole aga prokuratuuri pädevuses," oli riigiprokuratuuri lõplik seisukoht.

Mitu võimalikku rikkumist

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) saatis 19. oktoobril riigiprokuratuurile kirja palvega alustada kriminaalmenetlust, uurimaks lähemalt riigikogu liikmete kuluhüvitiste kuritarvitusi.

Kuna riigikogu liige kinnitab kulude väljamaksmise taotlusel oma allkirjaga taotluse õigsust, siis on teadvalt ebaõigete andmete esitamine EML arvates tõlgendatav kelmusena.

Samuti on kirjas viidatud sellele, et riigi raamatupidamise üldeeskirja ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohaselt vastavad riigikogu liikmete autoliisingud kapitalirendi tunnustele, mis tähendab, et liisingumakseid ei oleks tohtinud üldse hüvitada või oleks tulnud riigikogulaste autod riigi varana arvele võtta ja pärast riigikogu liikme volituste lõppu müüki panna. Seega on võimalik, et riigikogu liikmed on pannud toime omastamise.

Kuna riigikogu liikmete kuluhüvitiste õiguspärasus on avalikkuse jaoks olulise tähtsusega küsimus ning riigikogu juhatus ja kantselei on avalikult teatanud, et nendel puudub pädevus ja huvi võimalikke õiguserikkumisi uurida, leiab EML, et prokuratuur peaks alustama kriminaalmenetluse ja selle käigus üle vaatama kogu senise riigikogu liikmete kuluhüvitiste väljamaksmise praktika.

Riigikogulaste palk on 3475 eurot kuus ja sellest 30 protsendi ehk 1042,50 euro ulatuses võivad nad lisaks esitada kuluhüvitisi. Üks suuremaid kuluartikleid hüvitiste seas on ka autoliisingud. Avalikkuse tähelepanu pälvis juhiloata keskerakondlasest riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, kes sai kuluhüvitiste eest linnamaasturi nii oma naisele kui pojale.

Viiendat korda riigikogusse valitud Mihhail Stalnuhhini sõnul käitub ta reeglite piires, kui andis eelmise riigikogu koosseisu ajal liisutud auto oma pojale ja praegu kuluhüvitistest liisitava autoga sõidab tema abikaasa.

"Ma ei arva, et siin on midagi ebaseaduslikku. Kõik, mis me teeme, on vastavalt reeglitele," sõnas Stalnuhhin.

Priit Toobali kütusekulud Foto: erakogu

Keskerakonna peasekretär, riigikogu liige Priit Toobal kulutas riigikogu volituste algusest 24. märtsil kuni juuni lõpuni ära kogu riigikogulase 3368,03-eurose kuluhüvitise. Enamik sellest summast – 2490,67 – läks autokütusele.

Tegelikult ostis Toobal kolme kuu ja ühe nädala jooksul riigikogu kütusekaarti kasutades kütust rohkemgi, kui limiidi sisse mahtus, ja pidi osa kütusele kulunud summast tagasi maksma. Talle hüvitati aga selle aja jooksul soetatud kütust 2490,67 euro eest.

Delfi pöördus sel teemal kommentaaripalvega Toobali poole korduvalt, kuid nagu mainitud keeldus ta neid andmast. Veelgi enam, ta soovitas ka kõigil teistel riigikogu liikmetel ajakirjandusele kommentaare mitte anda enne, kui riigiprokuratuur pole otsustanud, kas alustada Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) palvel kriminaalmenetlust uurimaks riigikogu liikmete kuluhüvitiste kuritarvitusi.

Ajalehele Sakala rääkis ta ülemöödunud nädalal, et kasutas enim suuremat sorti maastikuautot Mitsubishi Pajero Sport, mis võtab diislit keskmiselt kümme liitrit saja kilomeetri kohta ning enda sõnul sõidab ta aastas maha umbes 60 000 kuni 80 000 kilomeetrit.

1. novembrist karmim kord

Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt hüvitatakse riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsenti riigikogu liikme ametipalgast riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Riigikogu juhatuse kehtestatud kord näeb ette, mis on riigikogu liikme tööga seotud kulutused ja millised dokumendid tuleb riigikogu liikmel kulude hüvitamiseks Riigikogu Kantselei finantsosakonnale esitada.

Riigikogu pressiesindaja Urmas Seaver täpsustas, et juhatuse kehtestatud korra kohaselt peab kuludokumendil olema vastavat kulu riigikogu liikme tööga seostav märge, riigikogu liikme allkiri ja kuupäev. "Kui Riigikogu liige esitab kantseleile kuludokumendid, siis kantselei kontrollib, et neil oleks tööga seostav märge ning et esitatud kulud vastaksid Riigikogu juhatuse korras üles loetletud kuludele. Kütusekaartide osas kinnitab Riigikogu liige kaarti saades oma allkirjaga, et kütusekaardiga tehtud kulud on seotud tööga. Riigikogu Kantseleil ei ole võimalik kontrollida ega hinnata näiteks tehtud sõitude või kasutatud kütuse eesmärgipärasust," lisas ta.

Riigikogu juhatus on heaks kiitnud tööga seotud kulude hüvitamise muudetud korra, mis jõustub 1. novembrist. Muudetud kord näeb ette, et kui tööga seostav märge kuludokumendil puudub või kui Riigikogu Kantseleil ei ole esitatud andmete alusel võimalik veenduda kuludokumendi tööga seotuses, edastab kantselei vastava dokumendi kontrollimiseks fraktsioonile, kuhu riigikogu liige kuulub ning fraktsioon kinnitab kulu seotuse riigikogu tööga. Fraktsiooni mittekuuluva liikme korral otsustab ja kinnitab kulu seotuse riigikogu liikme tööga riigikogu juhatus.