Kulude kärpimine võib tulla ennustatust rängem

Eelmisel nädalal avalikustatud pea olematu majanduskasvu ajel möönsid mõned ministrid, et teise säästueelarve tegemine on kindel. Teised arvasid, et suvi näitab. Kuid keegi ei tahtnud veel öelda, kui suureks kujuneb ees ootav säästueelarve nr 2.

Rahandusministeeriumi arvud ja tabelid pakuvad ränka stsenaariumi, mille järgi võib olla vaja kärpida veel kord selle aasta kulusid praegusest 3,2 miljardist kaks korda enam. Sellel kibedal tõdemusel on kaks põhjust: esiteks on maksulaekumiste olukord ikka veel halb ja teiseks on nüüd juba riigikokku saadetud miinuseelarve suuresti õhku täis. See tähendab, et valitsusel tuleb teise säästueelarvega juba kärbitud raha mõnest teisest kohast uuesti kärpida, kirjutab Eesti Päevaleht.

Maksulaekumiste murelaps on ikka käibemaks. Esimeses kärpimisvoorus on selle maksu kogumise lootust 3,2 miljardi eest maha tõmmatud. Ehk kui riigikogu annab sellele dokumendile oma heakskiidu, siis eeldatakse, et käibemaksu laekub riigikassasse sama palju kui mullu. Paraku on selle aasta esimese nelja kuu tegelikud laekumised pidevalt nigelamad kui eelmisel aastal. Aprilli lõpuks oli käibemaksu korjatud kokku pool miljardit krooni vähem kui eelmisel aastal. Seega lähevad tegelikud summad mühinal mööda lisaeelarves tehtavast kärpest ja seda kahjuks suure puudujäägi poole.

Teiseks kogub riik suure osa oma maksutuludest palkadelt korjatavast tulu- ja sotsiaalmaksust. Mõlema laekumine on seni olnud suurel määral hea. Paraku on aina vähem selge, mis saab majanduslanguse tingimustes tööhõivega. Kui aga tegelikult töötavaid inimesi jääb vähemaks, hakkavad vähenema ka need laekumised.

Kokku kuivavad maksud on üks probleem, kuid hoopis hullem pilt paistab, vaadates säästueelarvega tehtavaid kosmeetilisi muutusi ja riigi tegelikku käitumist. Rahandusministeeriumist saadud andmed näitavad, et riigiasutused on säästujuttude ilmnemisel sööstnud kõige ehtsamasse kulutamismaaniasse (vt graafik).

Kui võtta eelmisel aastal riigi poolt reaalselt välja makstud raha joon normaalseks aluseks, osutub, et aprillis on riigi kulutused millegipärast otsejoones üles läinud. Minnes veel pisematesse arvudesse, on näha, et hüppeliselt on kasvanud kõik riigieelarve põhikulud. Välja on makstud rekordsumma sotsiaaltoetusi, eraldisi ja palku.

Kuidas on see võimalik, kui juba veebruaris-märtsis olevat valitsus rahandusministri isikus andnud välja kõikehõlmava kulude külmutamiskäsu? Paraku ilmestab rekordkulutuste tõik seda, et ilma riigikogu tegeliku otsuseta kulude vähendamise kohta pole seda nn külmutamiskäsuga võimalik saavutada.

Riigieelarve on nagu tšekk, mille alusel on valitsusel, asutustel ja kohalikel omavalitsustel võimalik sõlmida lepinguid ja teha kulutusi. Nüüd on faktiliselt näha, et säästujuttude tekkimisel on kõik hakanud kiiresti kulutama. Kulutuste kasvamise valguses võib aga rääkida reaalsest väljavaatest, et lisaeelarve ei avalda mitte mingit mõju tegelikele väljamaksetele ning sügisel tuleb samale rahale leida teistkordne katteallikas.

Näiteks võiksid olla sotsiaaltoetused, mida on riigieelarves plaanitud maksta 27 miljardi eest. Lisaeelarvega tõmmatakse sellest maha 430 miljonit. Aga see on vaid näiline muutus, sest keegi pole esitanud riigikokku seadusemuudatust, mis vähendaks tegelikult mõne sotsiaaltoetuse summasid. Arvestades, et aprillis kasvas võrreldes eelmise aastaga järsult sotsiaaltoetuste väljamaksmine, ning ka seda, et kriiside ajal suureneb üldjuhul igasuguse riigiabi kasutamine, tuleb see raha teiste kulude arvel sügisel uuesti leida.

KOMMENTAAR

Jürgen Ligi, riigikogu rahanduskomisjoni, esimees, Reformierakond:

“Ma ei ole vähimalgi määral saanud jälgida jooksvat kulutamist, kuid poliitiline suunis rahandusministrile on olnud blokeerida kulutamised määral, mis võimaldaks tänavuse eelarvega tasakaalu jõuda. Selleks annab riigieelarve seadus talle ka volitused.

Meie partnerid alustasid mingil hetkel mängu, justkui tähendaks lisaeelarve eelnõu kiire vormistamine ka kiiret reageerimist muutunud oludele. Meie väidame, et kiire eelarve oli tegelikult aeglane ja ebatäpne reageering, kuid külmutamine on selle variandi kindel eeldus ikka.

Teist lisaeelarvet ei oska ma prognoosida. Kuid märkide järgi kardan, et ka see prognoos ja kärbe on liiga optimistlik”.

Taavi Veskimägi, endine rahandusminister, IRL:

“Sisuliselt koosneb lisaeelarve kolmandiku osas riigivara müügist, teise kolmandiku osas virtuaalsetest muutustest ja vaid üks kolmandik on tegelik kokkuhoid. Riigivara müük on selgelt ebamõistlik, sest jooksvate kulude katteks kasutatakse ühekordset tulu.

Teine osa väljendub siis arvestuslike kulude kokkutõmbamises. Aga sotsiaaltoetusi tuleb ikka maksta niipalju, kui seadus seda ette näeb. Käibemaksu on laekunud seitse protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Vaadates majanduskasvu, siis võib see veelgi väheneda. Teise ringi efektid on veel saabumata ehk sotsiaalmaks ja tulumaks pole veel vähenema hakanud.”

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines