Kultuurkapitalilt tahetakse võtta kolmandik rahast

 (51)
Raha, altkäemaks
Foto: Ilmar Saabas

Rahandusministeeriumis valminud uus hasartmängumaksu seaduse eelnõu sätestab Eesti Rahva Muuseumi rahastamise ning vähendab kultuurkapitali toetusteks jagatavat raha.

Kultuuriobjektide ehitus tõstetakse kultuurkapitali eelarvest välja ning Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks ja Kumu rajamisega seotud kulude katteks määratakse 34 protsenti hasartmängumaksudest. Sel juhul jääks kultuurkapitalile 12 protsenti, samal ajal kui praegu jääb talle ehitussummasid arvestamata 17 protsenti. Seega saab “kulka” 30 protsenti vähem, kui seni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kultuurkapitali juhatuse esimehele Raul Altmäele tuli rahastamispõhimõtete muutmise plaan eile üllatuseks. “Kas ehitusraha on meie eelarves või on selleks eraldi rida, on tehniline küsimus,” lausus ta. “Sama ei saa muidugi öelda viieprotsendise vähenemise kohta.”

Kui hasartmängumaksu laekumine jääb samale tasemele mis tänavu, on kultuurkapitalil Altmäe sõnul toetusteks jagada 26 miljonit krooni vähem. “Sihtkapitalide suurused on küll erinevad, aga laias laastus võib öelda, et see on ühe valdkonna eelarve,” lausus ta.

Eelnõu annab uudisena neljaprotsendise eraldise Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele ning ministeerium raporteerib kultuuri rahastamise kasvust.

“Laulupidusid on finantseeritud riigieelarvest, tõsi, meie oleme neid samuti toetanud. Aga need toetussummad ei ole kindlasti võrreldavad nelja protsendiga hasartmängumaksudest. Ju siis on otsustatud tagada laulupeotraditsiooni jätkumine,” kõneles Altmäe. Ta lisas, et tema hinnangul ei anna kultuuriministeerium eelnõule sellisel kujul kooskõlastusallkirja.

Eelnõu näeb ka ette mänguautomaatide maksutõusu 7000 kroonilt 10 000-le kuus. Juhul kui inimesed põletavad majanduslangusest hoolimata oma raha kasiinodes sama innukalt kui praegu, toob see 210 miljonit lisakrooni. See punkt aga jõustub alles 2010. aastal. Seevastu uus rahajagamissüsteem peaks kehtima hakkama juba jaanuaris.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg ütles, et ERM-i teiste kultuuriinimeste arvel ehitada ei ole õige.

“Olen kulkat küll kritiseerinud, sest otsuseid pole piisavalt avalikult põhjendatud. Aga summade vähendamist ma kindlasti ei poolda,” ütles Kreitzberg. “ERM-i küsimus tuleks lahendada otse riigieelarvest, aga ju on lihtsam raha ümber tõsta.”

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt lausus, et ministeeriumil veel oma seisukohta pole, sest eelnõu alles jõudis nendeni.

Tema sõnul arvestatakse ERM-i ja püsiekspositsiooni rajamise maksumuseks 1,4 miljardit, ent ehitushindade odavnemise tõttu võib see summa olla ka plaanitust pisut väiksem.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seeman toonitas, et kultuuri osa hasartmängumaksust kokkuvõttes kasvab. Täpsemaid kommentaare eile õhtul ministeeriumist saada siiski ei õnnestunud.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines