„Mind toetab ka Ansip ja seda on väga hea tunda," tõdes Jänes eile enne kabinetiistungile minekut.  Nii asuski Jänes eile kaitsma seisukohta, et kultuuritöötajate palku ei saa võrrelda tippametnike palkadega. Nimelt on kõrgharidusega kultuuritöötaja keskmine palk 12 000 krooni, kuid paljud saavad alampalka, mis on vaid 8500 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seetõttu peab Jänese sõnul kärpima küll ministeeriumi ja muinsuskaitseameti töötajate palku, kuid ülejäänud vajalike kärbete puhul tuleb otsustamisõigus anda asutustele. „Ma ei leia, et kõigi kultuuritöötajate palga kirvemeetodil vähendamine muudaks meie kultuurielu kokkuhoidlikumaks. See ainult demotiveerib inimesi. Mitmed kultuuriasutuste juhid leiavad samuti, et pigem tuleb kokkuhoiuvariante otsida tervest asutuse eelarvest," leidis Jänes.

Kas aga juhtidele otsustusõiguse andmine võib tähendada seda, et kollektiivides lähevad lahti suuremat sorti koondamised, ei osanud Jänes ennustada. „Oma asju saab toimetada teatud suuruses trupiga. Alla selle x-arvu inimestega pole tööd lihtsalt võimalik teha. Seetõttu on näiteks teatritel alguses kindlasti võimalik teha pigem vähem etendusi ehk siis tegevuse pealt ajutiselt kokku hoida," rääkis ta.

Kui Läti kultuuriminister peab hakkama teatreid sulgema ja orkestreid liitma, siis Jänes loodab, et tal ei tule selliseid otsuseid langetada. „Ma tõesti usun, et mulle sellist ettepanekut kabinetis ei tehta."

Kultuuriminister viitas ka riigi kohustusele pidada üleval eri institutsioone: riigiteatreid, muuseume, riigi osalusega sihtasutusi või avalik-õiguslikke asutusi, sest neile on üle antud riigi vara. Vahet ei ole, kas see on siis rahvusooper, rahvusraamatukogu või muuseum. „See on seadusega paika pandud ja riigil on kohustus oma kultuuriväärtusi ja -pärandit säilitada," ütles Jänes.

Kultuuriministeeriumi valdkonda kärbiti esimese negatiivse lisaeelarve käigus 85 miljonit, praegu on rahandusministeeriumi ettepanekul kärpesumma 124 miljonit krooni.