Veebis www.tallinn2011.ee avaldatud kultuuripealinnaks kandideerimise taotluse järgi on linnal plaan “kultuurilisse infrastruktuuri ja linnakeskkonda” sihikindlalt investeerida, kaasates arendusse võimalikult suurel määral erainitsiatiivi ja -kapitali, kirjutab Eesti Päevaleht.

Korrastatavate või rajatavate kultuuriobjektide tabelis seisavad lauluväljak, Vabaduse väljak Vabadussõja monumendiga, Linnateater, Kultuurikatel, linnahall, uus raehoone koos rannapromenaadiga, Kadriorg ja muuseumikvartal, Sakala keskus, Rocca al Mare Metropol ning kunstiakadeemia. Investeeringuid kokku 381,3 miljoni euro ehk 5,97 miljardi krooni eest.

Kolme aasta peale jagatud arendusplaanide täideviimisega võib minna kiireks, sest kümnest investeeringuprojektist mitme puhul on kokkulepped sündimata. Lisaks pole linna ja riigi koostöö kultuuripealinna projektiga tegeleva sihtasutuse tegevuse ja projektide rahastamiseks alanud tõrgeteta.

Novembris otsustas linnavolikogu toetada sihtasutuse Tallinn 2011 tegevust kultuuripealinna projekti elluviimisel 2008.–2012. aastate linnaeelarvetest 189,64 miljonit krooniga. See summa moodustab kolmandiku sihtasutuse tegevus- ja programmikuludest, mis koostöös ärikonsultatsioonifirmaga PricewaterhouseCoopers valminud kalkulatsiooni järgi ulatuvad 569 miljoni kroonini.

Ülejäänud raha peaks tulema võrdsetes osades riigilt ning siht-asutuse omatuluna — näiteks piletimüügist ja toetustest. Detsembris vastu võetud linnaeel-arves seisab sihtasutuse Tallinn 2011 toetuseks diskreetselt 14,3 miljonit krooni, lisaks renoveerimisi suurusjärgus 140 miljoni krooni eest. Riigieelarves on kultuuripealinna projektidele 4,5 miljonit krooni ja lauluväljaku rekonstrueerimisest 20 miljoni krooni ulatuses on 2008. aastal loobutud.

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et ministeerium kavatseb kultuuripealinna projekti kindlasti toetada, sest “tegemist on tõepoolest kogu Eesti jaoks olulise sündmusega”. Investeeringusummadest saab tema sõnul rääkida alles seejärel, kui sihtasutus on jaanuari keskpaigas esitanud täpse eelarve.

Kultuuripealinna projekti Tallinna-poolne koordinaator Lennart Sundja ütles, et riigi toetusega on arvestatud. “Me eeldame, et selle aasta vajakajäämine kompenseeritakse järgmistel aastatel,” ütles Sundja. Liiatigi nihkuvad paljud programmiga seotud kulutused sihtasutuse asutamise viibimise tõttu tema sõnul 2011. aastale lähemale.

Suurima, 1,49 miljardi kroonise investeeringuna kirja pandud Rocca al Mare Metropoli kohta seevastu infot napib. Ametliku tutvustuse järgi rajavad erainvestor ja linn ühistöös olemas-olevatel hallide ja spordirajatiste baasil mitmefunktsioonilise keskuse hotellide, spordi- ja kontserdi- ja konverentsisaalidega kõikvõimalike rahvusvaheliste suurürituste korraldamiseks ning projekteerimine algab 2008. aastal. “Ka mina ei oska täpsemalt rääkida,” kommenteeris Sundja.

Ebamäärases staadiumis on 1,8 miljardi kroonine projekt “Tallinna avamine merele”, mis hõlmab linnahalli arendust konverentsikeskuseks, raehoonet väljaku ja pargiga, promenaadi ning Põhja puiestee äärse katlamajakompleksi ehitust galeriide, töökodade ja ökoturuga Kultuurikatlaks. “Ma isiklikult muretsen kõige rohkem Kultuurikatla pärast, kus on otsad kõige rohkem lahti,” ütles Sundja.

Tänavused investeeringud

Lauluväljak — 20 miljonit krooni peahoone rekonstrueerimise lõpetamiseks.

Linnateater — 17,25 miljonit krooni uue hoone põhiprojekti koostamiseks, 36,5 miljonit krooni ehituse alustamiseks. “Lavaaugus” valmib 2010. aasta suvel 400-kohaline saal.

Kultuurikatel — 2 miljonit krooni Põhja puiestee 27 hoone osaliseks rekonstrueerimiseks, projekt ootab täiendavaid kokkuleppeid.

Vabaduse väljak ja monument — 60 miljonit krooni avatud linnaväljaku projekteerimiseks ja ehitamise alustamiseks. Märtsis-aprillis valmib kommunikatsioonide ümberpaigutamise projekt, seejärel alustatakse kaevamist.

Kadriorg ja muuseumikvartal — 12 miljonit krooni mullu alanud lastepaviljoni rekonstrueerimise lõpetamiseks, 10 miljonit krooni pargi ennistamiseks.

Kiek in de Kök ja käigud — 10 miljonit krooni bastionikäikude avamiseks, 8 miljonit krooni suurtükitorni renoveerimiseks.

Vene kultuurikeskus — 38 miljonit krooni suure saali rekonstrueerimiseks.

Uus Sakala keskus — 1,2 miljardi kroonine ehitus käib, keskus avatakse 2009. aastal.