Kultuuriminister riigikogule: 25 protsenti Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras

 (14)
SDE volikogu koosolek
Kultuuriminister Indrek SaarFoto: Karli Saul

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas täna riigikogus „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ 2016. aasta täitmise aruannet.

Kultuuriminister tõi oma kõnes välja, et juba teist aastat järjest on leitud vahendid tõstmaks kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka. „Kahe aastaga on miinimumpalk tõusnud 29% ehk 211 eurot – 731 eurolt 942 euroni kuus,“ ütles Saar.

„Lisaks võimaldas Kultuuriministeerium 2017. aastal 2%-lise palgafondi kasvu nendele kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kelle sissetulekud ületavad miinimumpalga taseme. Samuti tagasime 1%-lise palgafondi kasvu tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele,“ sõnas minister. Saar tõi välja, et eelmisel aastal viidi sisse kirjaniku- ja kunstnikupalk, mis annab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid.

Ministri sõnul on oluline ka eelmise aasta alguses jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatus, millega kehtestati kuupõhise summeerimise alusel kindlustuskaitse saamise võimalus.

Saar ütles, et kultuuri toetamise selged põhimõtted ja läbipaistev rahastamine on vältimatu. „See vähendab nii tarbetut ressursikulu bürokraatiale kui ka suurendab rahakasutamise eesmärgistatust ja efektiivsust,“ sõnas minister.

Minister peatus oma kõnes ka Eesti Rahva Muuseumil. Ta rääkis selle olulisusest ja tõi välja, et just seal korraldatakse ka mitmed Euroopa Liidu eesistumisega seotud kõrgetasemelised üritused.

Seotud lood:

„Sümboolselt just laste ja noorte kultuuriaastal jõuab lõpule huvitegevuse reform,“ märkis Saar. Minister ütles, et reformi tulemusena suureneb 7–19-aastaste laste ja noorte osalemine regulaarses huvitegevuses, paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ning tagatakse mitmekesisem valik kõikides Eesti piirkondades. Saare sõnul peab igal lapsel, olenemata tema elukohast ja vanemate rahakoti paksusest, olema võimalus saada osa huvitegevusest. Ta tõi välja, et toetatud huvitegevuse võimalust hakatakse pakkuma kolmes valdkonnas, milleks on kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia.

Saar ütles, et kultuuriväärtuste hoidmine on riigi põhiseaduslik ülesanne. „Paraku on märgatav osa meie rahvuslikkust rikkusest hävinemas, sest ligi 25% Eesti ehitismälestistest on halvas või avariilises olukorras,“ tõi minister välja.

Tema hinnangul on aeg liikuda kontrollivalt muinsuskaitselt üle kaasavale muinsuskaitsele. „See tähendab jätkuvaid ümberkorraldusi Muinsuskaitseametis ja uue muinsuskaitseseaduse vastuvõtmist,“ ütles Saar.

Samuti märkis minister kõnes, et riigi ülesanne on veelgi enam mõelda, kuidas luua kvaliteetset elukeskkonda, kus inimestel on hea elada ja mis on igas mõttes säästlik. „Seetõttu nähti uues koalitsioonilepingus ette, et Kultuuriministeeriumi eestvedamisel luuakse üleriigilise ruumipoliitika kompetentsi koondamiseks ministeeriumide ülene ekspertkogu koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja teiste erialaorganisatsioonidega,“ sõnas ta.

Ministri sõnul tuleks käimasoleva haldusreformi käigus panna seadusesse kirja, et kultuurikorraldus oleks ka omavalitsuste ülesanne. Ta ütles, et koostöös omavalitsustega peab tagama, et teatrite, kinode, kontserdisaalide ja näitusesaalide võrk kataks Eestit ühtlaselt.

Randjärv: ma ei kiida heaks sellist riigikirjanike tasustamise süsteemi

Läbirääkimistel sõna võtnud Laine Randjärv Reformierakonna fraktsioonist tõi välja, et ei kiida heaks sellist riigikirjanike tasustamise süsteemi ja küsitav on Linnahalli riigipoolne finantseerimine. Tema sõnul vajab ka hasartmängumaksu nõukogu jagatava raha tulevik selgust.

Randjärv ütles, et tal on hea meel, et riigikogus läbis edukalt noorte huvitegevuse toetamiseks mõeldud eelnõu esimene lugemine. Teiseks tähtsaks kultuuripoliitika suunaks peab ta innovaatilise mõtte toetamist, kaasaegse kultuuri loomist, selle väljendamist ja pärandkultuuri säilitamist tuleviku nimel. Kolmandaks tõi ta välja, et on oluline enese ja oma kultuuri mõistetavaks tegemist teistele rahvastele peale eestlaste eneste.

Toomas Jürgenstein Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et kultuuri loomisele pühendumiseks on teatud sissetulekutase vajalik. Tema hinnangul peavad kultuuritöötajad saama väärikalt tasustatud ja seetõttu on suund Eesti keskmise palga poole rohkem kui endastmõistetav ja kiiduväärne.

Ta tõi välja, et noortele laiema osalemise võimaldamine, olgu siis näiteringides, laulukoorides, rahvatantsurühmades või rollimängu klubides, kinnistab noorte tihedamat ja stabiilsemat seotust meie kultuuriga. Samuti peatus ta oma kõnes nutikatel ideedel ja Eesti Rahva Muuseumil.

Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsioonist ütles, et tal on hea meel, et kultuuriminister on astunud samme selleks, et tagada miinimumpalk kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kuid innustab teda julgemalt sellel teel edasi minema.

Samuti peatus Aru oma kõnes ravikindlustuskaitse teemal. Ta ütles, et ministri eestvedamisel on lahendatud pool teest, kuid teine pool oleks ka veel vaja astuda. „Kui suudetakse liita erinevate institutsioonide käest saadud töötasud, siis nüüd oleks võib-olla võimalik astuda ka järgmine samm ja jagada see kuude lõikes, nii et ravikindlustuskaitse igal juhul tekiks,“ ütles ta.