Kultuuriministeeriumi töötajad teenivad kultuuriinimestest üle poole rohkem

 (89)
Rein Lang, Sirje Helme ja Krista Aru
Foto: Annika Haas, Eesti Ekspress

Kultuuriministeeriumi töötajad teenivad keskmiselt 1,8 Eesti keskmise suurust palka, mis on suurem kui teistes ministeeriumides ja oluliselt suurem kui kultuurivaldkonnas, kus teenitakse 0,8 Eesti keskmist. Eesti keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 839 eurot.

Info kultuuriministeeriumi töötajate ja haldusala palkade kohta pärineb valitsusele esitatud analüüsist, mille valmistajaks oli rahandusministeerium ja mis proovis anda infot selle kohta, kui palju siis riigipalgalised tegelikult teenivad.

Suured palgakäärid torkavad ministeeriumite ja haldusalade vahel silma ka mitmes teises ministeeriumis. Siseministeeriumi töötajate kuu põhipalk on ligikaudu 1,7 Eesti keskmist, ent päästeameti keskmine palk on ligikaudu 0,9 Eesti keskmist.

Politsei- ja piirivalveameti töötajate keskmine kuu põhipalk on 1,1 Eesti keskmist, mis on peaaegu ametite ja inspektsioonide keskmise palga tasemel ning kõrgem kui nelja julgeoleku ametiasutuse keskmine (kaitsevägi, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, vanglad), kuid madalam kui avalikku korda ja julgeolekut tagavate asutuste keskmine avalikus sektoris.

Haridus- ja teadusministeeriumi töötajate keskmise palga suhe Eesti keskmisse on ligikaudu 1,6, mis on vastava tegevusvaldkonna (nii üldturg kui avalik sektor) palgatasemega võrreldes kahekordne.

Seotud lood:

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala riigiasutused saavad teiste riigiasutustega üldiselt ning samas tegevusvaldkonnas olevate avaliku sektori asutustega võrreldes kõrgemat palka. Kogu turuga võrreldes saavad valitsemisala töötajad sarnase töö eest umbes kaheksa protsenti väiksemat palka.

Hinnates ametiasutuste palgatasemeid eraldi on näha, et kõikide MKMi ametiasutuste palgatase on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnaga samal tasemel.

Justiitsministeeriumi valitsemisala ameti- ja hallatavad asutused on sarnaselt riigiasutustele tervikuna minetanud palga konkurentsivõimet.
Kohtunike palk on külmutatud 2007. aasta tasemele. Ka kõigi teiste kohtute ametikohtade palgad on konkurentsivõimet kaotanud.

Võrreldes kitsamalt kohtute konsultantide ja vanemkonsultantide keskmist kuu kogupalka võrreldavate töödega avalikus teenistuses ning töödega üldturul, on see oluliselt maha jäänud.

Välisministeeriumi töötajate põhipalk oli 2011. aastal 1 137 eurot ehk 1,34 Eesti keskmist, mis on 19 protsenti madalam kui teistes ministeeriumides. Palgas ei kajastu välisteenistuse eest saadav tasu.

Rahandusministeeriumi valitsemisala riigiasutused on võrreldes avaliku sektori sarnase tegevusvaldkonna asutustega peaaegu võrdselt tasustatud, kuid finantsturuga tervikuna madalamalt tasustatud.

Samas ei ole rahandusministeeriumi valitsemisala kõik tegevusvaldkonnad
seotud finantsvaldkonnaga, mistõttu ei saa üheselt öelda, et kindlasti kogu valitsemisala peaks olema finantsturu tasemel. Maksu- ja tolliamet saab võrdväärset palka avaliku sektori avalik korra ja julgeoleku tegevusvaldkondades tegutsevate asutustega.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ameti- ja hallatavate asutuste palgataseme konkurentsivõime on 2011. aastal veidi langenud. Valitsemisala palga konkurentsivõime on võrreldes sarnase tegevusvaldkondade keskmistega ning teiste riigiasutuste ning hallatavate asutustega parem.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala ametiasutuste ning ametite ja inspektsioonide palgatase on teiste ministeeriumidega võrreldes konkurentsivõimelisem ning vabatahtlik voolavus teiste
ministeeriumite valitsemisalaga võrreldes madalam.

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala palgataseme hindamiseks oli rahandusministeeriumil raske leida võrreldavat turusektorit. Võrreldes teiste avaliku sektori sarnaste tegevusvaldkondadega on põllumajandusministeeriumi valitsemisala riigiasutused madalamalt tasustatud, samuti võrreldes teiste valitsemisaladega.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on võrreldes sisemise õigluse printsiibiga ehk teiste ministeeriumide ja valitsemisaladega alatasustatud, kuid võrreldes nii avaliku sektori konkureerivate
asutuste kui turuga tervikuna, on valitsemisala keskmine palk avaliku sektori sotsiaalkaitse ja tervishoiu tegevusvaldkonna keskmisest pisut kõrgem.

Kaitseministeerium soovis taastada 2009. aastal tehtud seitsmeprotsendilise palgakärpe riigikaitse kahe protsendi SKP suuruse kaitse-eelarve vahenditest, sest palkade konkurentsivõime on oluliselt langenud. Suurim langus on toimunud pärast 2008. aastat, kui lõpetati ebaregulaarsete palgaosade maksmine.

Kui 2008. aastal oli kaitseministeeriumi valitsemisala ameti- ja hallatavate asutuste palga
konkurentsivõime riigiasutuste keskmisest 13 protsenti kõrgem, siis
2011. aastaks on see langenud pea riigiasutuste keskmisele tasemele.

Võrreldes teiste avaliku sektori julgeoleku asutustega on kaitseministeeriumi valitsemisala endiselt kõrgemalt tasustatud. Valitsemisala ametiasutustes on võrreldes teiste valitsemisalade ametiasutustega kõrge voolavus ning palga madal konkurentsivõime.

Madalaim kuu põhipalk ja suurim vabatahtlik voolavus on kaitseliidus, kus põhipalk oli 653 eurot ning vabatahtlik kaadrivoolavus 15,3 protsenti ning kaitseväes, kus põhipalk oli 944 eurot ja vabatahtlik voolavus 13,8 protsenti.

Võrreldes kitsamalt ainult julgeoleku asutusi, on kaitseväe palga konkurentsivõime kõige parem, kuigi vabatahtlik voolavus on peale vanglaid üks kõrgemaid, olles karjäärisüsteemi hoidmiseks üle kriitilise piiri. Erinevus teiste valitsemisaladega on, et kaitseväelased saavad lisahüvena eripensioni ja osadel on ka ametikorterid.

Olukord pole kõikjal võrdselt halb

Rahandusministeeriumi töötajad leidsid oma analüüsi lõpus, et riigiasutuste keskmise palga suhe Eesti keskmisesse on enamus valdkondades maha jäänud. Samas ei ole olukord ühtlaselt halb ja arvestades vahendite piiratust ei ole otstarbekas kõigile võrdselt palgatõusuks raha eraldada.

Kuigi palk on oluline, ei ole see ainus võimalus probleemide lahendamiseks, sest näiteks justiitsministeeriumi valitsemisalas on vabatahtlik tööjõu voolavus kõige kõrgem, seejuures
keskmine palk on teistega võrreldes samuti kõrgem.

Kõige põhjendatumaks pidasid analüüsi autorid haridus- ja teadusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi taotluseid palgatõusuks.