Ministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on muuseumides kõik arvelevõetavad kultuurväärtusega asjad alati varustatud infoga, seega iga museaal on tuvastatav ning igal muuseumil on olemas kirjalik teave oma museaalide kohta. Jõudumööda sisetavad muuseumid teavet ka infosüsteemi ja esialgu on seal võimalikult palju minimaalse infoga objekte, kuid eesmärk oli jõuda selle andmebaasiga võimalikult kiiresti avalikkuseni.

Reismaa ütles, et hiljuti valminud avalik kasutajakeskkond sisaldab praegu infot enam kui 1,5 miljoni museaali kohta. Ta märkis, et alternatiiv oleks oodata aastaid, kui kõigi museaalide põhjalikud kirjeldused on jõutud infosüsteemi sisestada, ning alles siis see kõik korraga avalikuks muuta, kuid kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole selline lähenemine mõistlik.

Marju Reismaa sõnul on kaasrahastatud paljude muuseumide renoveerimistöid, et tagada tänapäevased eksponeerimis- ja hoiutingimused. “Kuigi majanduslanguse periood on mõjutanud investeeringute mahtu ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid ei ole olnud võimalik kasutada hoidlate renoveerimiseks ega ehitamiseks, püütakse kõikide vajadustega arvestada vastavalt võimalustele eelseisvatel perioodidel,“ ütles Reismaa.

Muuseuminõunik märkis, et aastatega on muuseumides toimunud mitmeid arenguid sisulistes tegevustes – enamuse muuseumide põhimäärusi on viimaste aastate jooksul täiendanud punktiga, mis sätestab kogumispoliitika nõude ja lisaks sellele tuleb lähiajal kinnitamisele kogude poliitika koostamise juhend. „Jätkuvalt peame oluliseks, et muuseumides toimuksid korralised inventuurid, nende läbiviimisest peavad muuseumid andma ministeeriumile ülevaate iga aasta alguses. Lisaks teostatakse järelevalvet muuseumides kohapeal, kus komisjon kontrollib lisaks inventuuride läbiviimisele ka museaalide arvelevõtmise dokumente, museaalide seisundit ning muuseumikogu hoidmise ja eksponeerimise tingimusi,“ selgitas Reismaa.

Muuseuminõuniku hinnangul on muuseumid teinud vastavalt olemasolevatele võimalustele ja tingimustele head tööd, kuid kindlasti vajab kogu valdkond jätkuvalt arendamist nii sisulise kui ka majandusliku poole pealt ja see saab toimuda üksnes tihedas koostöös muuseumidega.

Kultuuriministeeriumi kaasrahastamisel on sel aastal valminud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi Tubina ekspositsioon Alatskivil, Eesti Spordimuuseumi Otepää Talispordimuuseum ning suvel avati külastajatele renoveeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone. Eelnevatel aastatel on valminud Eesti Rahva Muuseumi hoidlad Raadil, Harjumaa Muuseum Keilas, Põlva Talurahvamuuseumi kompleksi erinevad hooned, Eesti Vabaõhumuuseumi Härjapea talu, Läänemaa Muuseumi filiaal Iloni Imedemaa, Harjumaa Muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis ja Kumu kunstimuuseum.

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on kokku 26 muuseumi.