Oma ametiaega peatoimetajana lõpetama valmistuv Tarand rääkis Delfile, et kultuurilehe üks suurimaid murekohti on praegu see, et riigi poolt on väljaande toimimas hoidmiseks eraldatud liiga vähe raha.

Tulevikku vaadates näeb Tarand ühe suurima ettevõtmisena paberlehe kõrvale toimiva veebipõhise uudisteportaali loomist.

„Selle kommenteeriva analüüsiva, arvustava ja ülevaatava platvormi juurde võiks välja ehitada normaalse täiemahulise uudistesüsteemi. Tänapäeva maailmas ei tasu üritada seda paberil, kuid veebiversioonis saaks seda teha,“ selgitas ta.

„Suurtes üldinfo portaalides pääsevad kultuuriuudised esile mõningase juhuslikkusega ja neid on sealt vaevaline üles kaevata. Kõik, mis Eesti rahvuskultuuris olulist tehakse, see saaks mitte ainult mõningase hilinemisega analüütilise kajastuse, vaid ka operatiivse uudiskajastuse (Sirbi uudisteportaalis - toim). See oleks huvitav ja aitaks inimesi sündmuste juurde, mis küll toimuvad, kuid ei jaksa end piisavalt reklaamida,“ leidis Tarand.

„Kui sellist online-meediat tahta teha ja võtta uusi tööülesandeid, siis seda ei ole võimalik teiste spetsialiteediga inimestele lisakoormust kaela pannes. Selge, et see tähendab investeerimist ja tuleb palgata inimesi seda tööd tegema,“ jätkas ta.

Tarandi sõnul puudub Sirbis praegu ka võimalus kasvatada järelkasvu praegustele toimetajatele, sest nooremat inimest ei saa vanema juurde õpipoisiks võtta - ühte pidi pole talle rakendust, kuid teisalt pole ka raha selle jaoks olnud. „Uudiste osakond oleks koht, kust kaudu saaks seltskonda sisse elada,“ selgitas ta.

Millal Sirbi veebipõhine uudisteosakond võiks täistuuridel tööle saada, ei oska Tarand hinnata. „Plaane võib ju olla, kuid kui omanik ei leia finantskatet, siis võime seda aastaid oodata,“ lisas ta.

Sirbi uus peatoimetaja selgub septembris

Kultuurileht Sirp kuulutas äsja välja konkursi uue peatoimetaja leidmiseks. Tegemist on n-ö plaanilise konkursiga, kuna senise peatoimetaja ametiaeg saab lihtsalt täis.

Sirbi kodulehel üles pandud kuulutusest võib lugeda, et peatoimetaja ülesanne on ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine. Kandideerimise eelduseks on Eesti kultuuri- ja ajakirjanduselu hea tundmine ja ajakirjandusliku töö kogemus.

Tarand ei soovi kommenteerida, kas ta plaanib kultuurilehe peatoimetaja kohale uuesti kandideerida või mitte. „Seda otsust, mida olen teinud, ei tee ma avalikuks enne seda kui kandideerimise tähtaeg on läbi,“ ütles ta.

„SA Kultuurileht väljaannete peatoimetajad on auväärsed isikud, mitte mingisugused parteilised ülejäägid. See (Sirbi peatoimetamine – toim) on huvitav ja tore töö ning Eesti ühiskonnas haritud inimeste ringis tunnustatud amet. Seega ma loodan, et leidub neid, kes seda tahaksid teha,“ ütles Tarand.

Uue peatoimetaja ühe suurima väljakutsena näeb Tarand seda, kuidas hoida väljaannet vee peal olukorras, kus riigipoolne rahastamine on võrdlemisi kidur.

„SA Kultuurilehe finantsiline pool ei ole kasvanud üldise majanduskasvuga, kogu aeg on kultuuri rahastamisel mahajäävus süvenenud. Kui Sirbis saavad kõrgharidusega staažikad professionaalid 700 eurot bruto ja mahajäämus võrreldes riigi keskmise palgaga suureneb aasta aastalt, siis on raske uskuda, et üks süsteem suudab sellises näljutamise režiimis kaua vastu pidada,“ nentis ta.

„See vajab põhimõttelist muudatust. Arusaama, et see töö on tähtis ja sellel on oma korralik ning õige hind, kahjuks praeguses ministeeriumis seda arusaamise valgust ei paista,“ ütles Tarand.