Kultuurikomisjon arutas aineõpetajate esindajatega põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamist

 (30)
Riigikogu kultuurikomisjoni avalik istung
Riigikogu kultuurikomisjoni avalik istungFoto: Ilmar Saabas

Täna kohtusid riigikogu liikmed koos õpetajate ning õpilaste esindajatega, et arutada põhikooli riiklike eksamite kaotamist.

Kultuurikomisjoni liige Aadu Must kinnitas, et tuleval kevadel toimuvad eksamid tavapäraselt.

Eesti emakeeleõpetajate seltsi esindaja Anu Kell ütles, et riiklik keeleeksam näitab õpilaste ühtset tase, mis tuleb õppeastme lõpuks omandada. "Meie hinnangul suureneb [eksamite kaotamisel] üle vabariigi kihistumine, sest teame, et Lõuna-Eestis on suuri probleeme näiteks loodusainete õpetajate leidmisega," märkis Kell. Ta lisas, et teksti mõistmise oskus on baasoskus ülejäänud hariduse omandamiseks, seega on põhikooli eesti keele lõpueksam kinnitus, et noor saab ka edasi hakkama.

Eesti matemaatika seltsi ja koolimatemaatika ühenduse esindaja nentis, et teatud asjad tuleb pähe õppida, et loogilist mõtlemist arendada. "Kujutage nüüd ette, et kui üheksanda klassi lõpus eksamit pole ja õpilane sooritab esimese eksami alles gümnaasiumi lõpus, siis on pinge veel suurem," märkis ta.

Eesti bioloogiaõpetajate ühingu president Aiki Jõgeva märkis, et lisaks bioloogiaõpetajatele esindab ta ka Võrumaad. "Asi pole nii, et väljaspool suuremaid linnu on Eestis surnuaed," sõnas ta. "Just maakoolidele ongi oluline, et saame kontrollida, kuidas oleme oma tulemusteni jõudnud," lisas Jõgeva. Peale selle ei saa Jõgeva hinnangul leppida sellega, et muudatustest teavitatakse õpetajaid meedia vahendusel.

Seotud lood:

"Protsess toimub kiirustades. Haridusministeeriumi kodulehelt muudatuse argumente lugedes tekitas küsimusi väide, et eksamite lõpetamiseks on suur toetus. Ometi peaksid õpetajad olema suur huvigrupp," rääkis Jõgeva. "Haridusminister Mailis Reps rääkis hiljuti, et Eestis on maailma parimad õpetajad, aga meid ei taheta kuulda võtta. See jääb kindlasti paljude õpetajate kõrva ja hinge," lisas Jõgeva. "Koolielu ei tiirle ammu eksamiteks ettevalmistumise ümber. See jutt, et aasta otsa drillitakse õpilasi eksamiteks, ei vasta absoluutselt tõele." Jõgeva hinnangul peaks tegelema hoopis ainekava arendamisega.

Aadu Must märkis vahele, et kultuurikomisjon ei lähe osapoolte ärakuulamiseta seadusega kindlasti edasi.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esindaja Madis Somelar rõhutas, et õpilaste hindamine on õppeprotsessi osa ning seda ei saa lihtsalt õppekavast välja tõsta. "Kui soovime suurema rõhuasetuse panna üldoskustele, peame ümber struktureerima õppekava. Selle arenduse juures, mis on praegu seisma jäänud, on oluline lähtuda riiklikust haridusstrateegiast," märkis ta.

Eesti õpetajate liidu esindaja Astrid Sildnik pidas otsust kummastavaks. "See, et riigikogul on arusaam põhjustest ja mõjudest, ei tähenda, et sama arusaam valitseks õpetajate seas," sõnas ta. "Palju lahtisi otsi tuleks ära siduda, kui hakkame viimase paarikümne aasta suurimat muudatust ellu viima," lisas Sildnik. Peale selle on digitaristu koolides väga erinev, mistõttu ei saa õpilased eksamite alternatiiviks pakutavaid e-teste võrdsetel tingimustel teha. "Eesti hariduselu ei saa juhtida poliitiliselt. Tuleb kaasata õpetajaid, omavalitsusi ja teisi asjassepuutuvaid."

Eesti koolijuhtide ühenduse esindaja Toomas Kruusimägi tegi ettepaneku siduda põhikooli lõpueksamid lahti gümnaasiumi sisseastumistingimustest.

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo märkis, et eksamid peaksid keskenduma pigem üldoskuste testimisele. "Põhikoolis omandame põhiharidust, seega ei peaks õppeastme lõpus olema fookus vaid kolmel õppeainel. Lõpus peaks olema test, mis päriselt ka kontrollib põhihariduse omandamist," selgitas Ehasoo. "Tänane lõpueksam õpilasele palju tagasidet ei anna. Tegelikult näitab gümnaasiumi esimene klass ära, kas õpilane saab seal omandatud teadmistega hakkama või ei," lisas ta.

Eesti haridustöötajate liidu esimehe asetäitja Aleksandr Tiidemann tegi ettepaneku rakendada seadust kõige varem 2021. aasta kevadel. "Lisaks pole eksamite täielik kaotamine õpilase seisukohast parim tulemus," märkis ta. "Meile jääb arusaamatuks ühise testi sisseviimine kõigile õpilastele kodakondsuse saamiseks, sest paljudel õpilastel on kodakondsus juba olemas. Eksamite stress asendatakse uue eksami stressiga," viitas ta uue testi rakendamisele.

Eesti Vabade Waldorfkoolide ühenduse esindaja kiitis eksamite kaotamise mõtte heaks, kuid märkis, et nende õpilased ei kasuta arvuteid enne kolmandat õppeastet ehk gümnaasiumit ning seega ei saaks nad digiteste lahendada.

Katri Raik päris, mis riik on võetud põhikooli lõpueksamite kaotamise eeskujuks. Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo nentis, et ühtset eeskuju pole, pigem on vaadatud mitme riigi kogemusi.

Tallinna ülikooli didaktikud ütlesid Somelari arupärimise peale, et elektroonilise testiga pole võimalik õpilaste väärtuseid ja hoiakuid kontrollida. "Räägime, et standardsed eksamid kaovad ning need asendatakse innovaatiliste testidega. Kui täna eksamit õpilane ei läbi, jääb kool lõpetamata. Kui uue põlvkonna testid jäävad edukalt tegemata, siis mis juhtuks?" päris Somelar.