Kultuur ja sport tõstetakse ühele pulgale
Ministri sõnul peavad kõik loomingulised liidud esitama ülevaate enda valdkonna sündmustest, mis on nende hinnangul võrreldavad spordimaailma olümpiamängude ning maailmameistrivõistlustega.
“Kaunite kunstide nõukojas otsustatakse see nimekiri lõplikult ja seejärel pole vaja enam vaielda, kes kui palju raha saab ja mille eest,” lausus Jänes. Ta lisas, et valitsus soovib siiski jätta erandotsuste tegemise õiguse.
Samamoodi soovib ministeerium täpsustada ka sportlastele preemiaraha jagamist. Vastse plaani kohaselt ei toetaks näiteks tulevasi olümpiavõitjaid eraldi enam Eesti olümpiakomitee (EOK) ja valitsus, vaid kogu summa saaks olümpiavõitja otse valitsuselt. “Ka EOK küsib ju sportlaste premeerimiseks raha riigilt ehk sisuliselt on see kõik riigi raha,” rääkis Jänes.
Kultuuriministeerium näeb preemiaraha ette nii olümpiamängudel kolme parema hulka tulnud kui ka maailmameistrivõistlustel pjedestaalile jõudnud sportlastele. Olümpiavõitjale nähakse ette 1,6 miljonit krooni ning teiseks ja kolmandaks tulnutele vastavalt 1,1 miljonit ja 700 000 krooni. Maailmameistrivõistlustel võidetud medalite eest nähakse ette vastavalt 600 000, 300 000 ja 200 000 krooni. Sportlaste treenerid aga teeniksid poole treenitava preemiast.
Kuigi näiteks veel 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudel oli EOK valmis premeerima kõiki Eesti sportlasi, kes tulevad kaheksa parema hulka, siis praegu seda vajalikuks ei peeta. “Siis olid ka esimese otsa preemiad väiksemad ning nüüd on pandud rõhuasetus just kõrgematele kohtadele,” ütles EOK peasekretär Toomas Tõnise ning lisas, et õige on keskenduda sellele, mis rahvale meelde jääb. “Me loome paljudele sportlastele eeldused, et nad saaksid valmistuda olümpiaks, aga saavutuse eest tuleb tunnustada just seda kõrgemat tippu.”
Samas ei premeerinud riik eelmisel aastal Torino taliolüm-piamängudel kõigest 14,7 sekundiga medalist ilma jäänud ja viienda koha saanud Jaak Maed, küll aga võttis EOK täitevkomitee vastu eraldi otsuse ning tunnustas Maed mehisuse eest 100 000 krooniga.
Ka olümpiavõitja Erki Nool nõustus, et olümpial ja maailmameistrivõistlustel väärivad premeerimist vaid medalivõitjad. “Kolm esimest on medalistid, teised on lihtsalt luuserid,” lausus ta ning lisas, et Eestis ei ole mõistel “tšempion” piisavat kaalu. “USA-s või Suurbritannias on võitja ikkagi võitja, medal on juba mitu grammi lahjem.” Nool võitis oma karjääri jooksul kokku üheksa tiitlivõistluste medalit, kuid preemiat sai ta oma-sõnutsi vaid kahe võidu eest.
Samas ei nõustunud Nool sellega, et edaspidi saab Euroopa meistrivõistluste eest 300 000 krooni preemiat vaid kuldmedalivõitja.
“Võime vaielda nii või naa, aga Pavel Loskutovi võidetud hõbemedal maratonijooksus 2002. aasta EM-il pole mitte mingit pidi kehvem kui mis tahes medal suusatamise MM-ilt,” ütles ta ning lisas, et paratamatult pole võimalik kõiki spordialasid samal alusel võrrelda.
Nool: juunioride preemiad on ületähtsustatud
•• Olümpiavõitja Erki Noole hinnangul tähtsustatakse praegu juunioride tiitlivõistluste saavutusi selgelt üle, kui neid tasustatakse medali eest suurte rahasummadega.
•• “Võtame näiteks Gerd Kanteri teise koha eelmise aasta Euroopa meistrivõistlustel ja mis tahes MM-tiitli juunioride alal. Kanteri saavutus kaalub selle kindlalt üles,” lausus ta. Nool pakkus välja lahenduse, mille järgi garanteeritaks juunioride MM-tiitli võitnud sportlasele näiteks nelja-aastane stipendium. “Summa summarum võiks see stipendium olla isegi suurem kui ühekordne preemia võidu eest, aga ta aitaks noorel sportlasel märksa valutumalt elada üle vaheaastad juunioride klassist täiskasvanute klassi astumisel.”
•• Noole sõnul oleks vaatamata võimalikele ajutistele tagasilöökidele sel puhul sportlasel tagatis olemas ning see tooks kokkuvõttes spordile rohkem kasu.
•• Uue kava põhjal teeniksid juunioride maailmameistrid 150 000 krooni ning Euroopa meistrid 100 000 krooni.
