Külmetustõved võtavad võimust

Tervisekaitseinspektsiooni teatel suurenes märtsi alguses nakatumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse nädalaga kaheksa protsendi võrra.

Selle aasta 9. nädalal (25.02-02.03.2008) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 9183 haigestunut, mis on 684,1 juhtu 100 000 elaniku kohta, teatas tervisekaitseinspektsioon.

Eelneva nädalaga võrreldes suurenes haigestumine kaheksa protsendi võrra.

Grippi haigestumine on Eestis stabiliseerumas, kuid püsib ikka veel suhteliselt kõrgel tasemel. Selle üheks põhjuseks on domineeriva A gripi alatüübile H1 kõrval esinev B gripi viirus. Gripi viirus alatüüp B on tunduvalt väiksema leviku potentsiaaliga ja tavaliselt ei kutsu esile epideemiat. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvab endiselt.

Laboratoorselt kinnitatud grippi registreeriti üheksandal nädalal 34 juhtu (s.h. 27 A juhtu ja 7 B gripi juhtu). Kokku on hooaja algusest laboratoorselt diagnoositud grippi 163 korral, neist 150 korral on olnud tegu A-gripi ja 13 korral B-gripi juhuga.

Tervishoiuteenuse osutajate andmetel on grippi registreeritud mitmel pool Eestis v.a. Hiiumaa, Saarema, Läänemaa ja Raplamaa, kuid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasvutendentsi on täheldatud ka nendes maakondades.

Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tendents on üsna sarnane ka teistes Euroopa riikides. Haigestumuse intensiivsust hindab keskmiseks 16 riiki. Portugalis, Slovakkias ja Sloveenias vähenes grippi haigestumus ning püsib madalamal tasemel.

Euroopas on kasvanud gripiviiruse B alatüübi osakaal 37 protsendilt kuni 50 protsendini. Vaatamata B gripiviiruse alatüübi mittetäielikule vastavusele vaktsiini tüvele, oodatakse siiski, et vaktsiin tagab haigestumise vastase efekti tänu antikehade ristreaktsioonile.