2006. aasta sama perioodiga võrreldes on haigestumiste arv olnud siiski väiksem. Septembris leidis laboratoorset kinnitust üks gripi B juhus ning kolm gripi juhtu, kus viirus jäi tuvastamata, teatas tervisekaitseinspektsioon.

Ajavahemikul 1. — 7. oktoober haigestus ägedatesse hingamisteede nakkustesse 3990 inimest ehk 296,7 inimest 100 000 elaniku kohta, mida on 13 protsendi võrra vähem möödunud aasta sama ajaga võrreldes. Haigestumine oli suurem Narvas (428), Läänemaal (384) ja Viljandimaal (370). Üle 35 protsendi kõikidest haigestunutest olid lapsed.

Euroopas tervikuna on grippi haigestumine samuti tavalisel tasemel, mis tähendab, et registreeritakse vaid üksikuid juhtumeid. Ebatavalist tõusu on täheldatud Austraalias, kus grippi haigestumine ületab praegu rohkem kui kolme kordselt viie aasta keskmisi näitajaid.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab end gripi vastu vaktsineerida, sest gripijärgsete tüsistuste ravi võib kesta nädalaid, haigus võib lõppeda ka surmaga. Vaktsineerimine on peamine ja tõhus abivahend grippi haigestumise vältimiseks.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab gripi vastu vaktsineerida järgmistel riskirühmadel:

• 65-aastased ja vanemad;
• naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi;
• 6. kuu kuni 18.a vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalistaspiriinravi;
• hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
• kroonilisi kopsu- ja vereringeelundkonna haigusi põdevad täiskasvanud ja lapsed;
• krooniliste ainevahetushaiguste (sealhulgas suhkrutõbe) põdevad patsiendid;
• neeruhaiguseid põdevad patsiendid;
• hemoglobinopaatiate ja immuunpuudulikkuse (sh HIV-nakkuse, AIDS ja immuunsupressioonravi saavad patsiendid) tõttu hospitaliseeritud või ravitud täiskasvanud ja lapsed;
• isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale