Külmetav tartlane tahab korterit müüjale tagastada
Inga Masingu sõnul ostis ta tütar aasta tagasi AS-ilt Kodumaja Ida tänavale korteri, sest ettevõte tegi head reklaami ja toona tundus korter suurepärane. Kuid kohe pärast sissekolimist hakkasi ilmnema puudused. Nii näiteks olid seintes silmaga nähtavad praod ja mis kõige hullem, korteri küte töötas omasoodu.
„Vahepeal on korteris soe, siis jälle on temperatuur alla kümne soojakraadi. Sellistes tingimustes ei ju saa elada,” rääkis Masing. Mullu suvel toimunud garantiiremondi käigus parandas ettevõte Masingu sõnul kõik siseviimistluses tekkinud puudused. Kuid lahendamata jäid korteri kütteprobleemid.
Masingule teebki muret, et toa põrand on kogu aeg jääkülm. Ka paari päeva eest, kui Masing korterit Eesti Päevalehele näitas, oli toa ainus radiaator tulikuum, kuid sellest hoolimata põrand niivõrd külm, et pikemalt jalatsiteta korteris viibides võinuks külmetuda.
Kuigi korteriomanikud ei tea täpset põhjust, miks on kolmandal korrusel asuva korteri põrand külm, oletavad nad, et tegemist on ehituspraagiga. Väidetavalt olevat teise ja kolmanda korruse vahel meeter tühjust ja selle asemel, et korrusevahesid täidaks mõni soojustusmaterjal, polevat seal peale uluva tuule midagi.
Masingu sõnul ongi just jääkülm põrand peamine põhjus, miks nad tütrega tahaksid korteri Kodumajale tagastada. Kuid seni pole õnnetud korteriostjad ettevõttega kaubale saanud.
Margot Mäele korteri müünud Kodumaja tütarettevõtte Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ juhataja Martin Rehme sõnul on ettevõte püüdnud korteriostjale igati vastu tulla ja kõik puudused on garantiitööde käigus parandatud. Samuti paigaldas Kodumaja Rehme sõnul külma põranda probleemile jälile saamiseks korterisse andurid, mis jälgisid korteri põranda ja lae temperatuuri. Suuri erinevusi mõõtmised ei näidanud.
Rehme arvates on külma põranda põhjuseks laminaatparkett. „Samas kui põrandat kraadida ja võrrelda seda normidega, siis tol hetkel, kui me seda tegemine, ei avastatud mingisuguseid puuduseid,” lisas Rehme.
Kokkuvõttes kahtlustab Rehme, et suure tõenäosusega soovis praegu ettevõttega vägikaigast vedav korteriomanik teenida 2008. aastal ostetud korteri edasimüügist vaheltkasu. Kuna kinnisvaraturu tehingute arv ja korterite hinnad on kahanenud ning plaan luhtus, siis soovitaksegi korterist mugavalt vabaneda.
Tarbijakaitseamet: esmalt tuleks nõuda puuduste kõrvaldamist
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski soovitab korteri või muu kinnisvara ostnud inimestel rahulolematuse korral nõuda esmalt puuduste kõrvaldamist. Kuigi juriidiliselt näeb võlaõigusseadus ette ka teatud juhtudel ostu-müügitehingust taganemise võimaluse, on tegemist keerulise ettevõtmisega.
Turetski sõnul tuleks arendajat või ehitusfirmat kõigist ostetud kinnisvara puudustest kirjalikult teavitada. Samuti tuleb ehitusfirmale anda mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei saa kõrvaldada, on Turetski sõnul võimalik ka küsida kompensatsiooni ehk alandada kinnisvara ostuhinda.
„Lepingust täielik taganemine ei ole üldjuhul esimeseks alternatiiviks. Hinnangu, kas tegemist on olulise või mitteolulise lepingurikkumisega, annab ekspert,” lisas Turetski.
