"Kunst peabki provokatiivne olema, muidu ei huvita see kedagi. Kunst peabki käsitlema inimestevahelisi suhteid ja tekitama laiapõhjalist vastukaja," ütles Kristina Norman Delfile.

Tõnismäelt ära viidud pronksmehe vahtplastist imitatsioon on endiselt politsei käes. "Politsei alles mõtleb, mis sellest kujust ja minust edasi saab," nendib Eestit Veneetsia biennaalil esindama valitud autor.

"Tegu ei olnud poliitilise provokatsiooniga," kinnitas ta, samas mööndes, et aimas ette, et politsei hakkab tegevuse vastu Tõnismäel huvi tundma.

„Aga ma ei arvanud, et nad nii jäigad on, et nad selle vägivaldselt ära viivad. Pakkusin välja, et las kuju seisab õhtuni seal, siis viin ta ise minema. Aga nemad tahtsid selle ära viia.“

Norman ei eita, et üks teo eesmärke oli selgitada välja, kui demokraatlikus ja multikultuurses riigis me ikka elame.

Staažikas maalikunstnik Jüri Arrak sellist ettevõtmist kunstiks ei pea.

„Iga kunstnik vastutab ise oma asjade eest,“ ütles Arrak Delfile. „Aga praegune kunst kipub kunsti ajaloolisest mõistest välja minema, muutuma sotsiaal-poliitiliseks tegevuseks. Inimene, kes selliseid asju teeb, võib kuhugi poliitilisse parteisse astuda,“ soovitas ta.

„Mina sellist asja eriliseks kunstiks ei pea,“ oli Arraku hinnang. “See on sotsiaalpoliitiline võitlus."

Veel rõhutas kunstnik, et kuna eestlasi on vaid miljon, peaksime kõik tegutsema iseseisva Eesti riigi huvides. Enda ära kasutada laskmine ja ainult kuulsuse huvides tegutsemine aga toob hoopis teised tagajärjed.

Politsei pole veel otsustanud, kas tegu oli rohkem kunsti või korrarikkumisega. Menetluse alustamise osas pole veel selgust.

„Seni jääb kuju politseinike hoole alla,“ ütles Martin Luige Põhja prefektuurist. „9. mail toodi Tõnismäele pronssõdurit meenutav kuju. Seda fakti ei muuda see, kas keegi soovib seda näah kunstina,“ ütles Luige, kui lisas, et kunstilisi kavatsusi võetakse sellele faktile seaduslikku hinnangut andes arvesse.

„Seniks ei ole kuju omanikel vaja muretseda, see on väga turvalises kohas - politseiosakonnas.“