Lipu maharebimist oma kabineti aknast näinud Tartu abilinnapea Hannes Astok kutsus Kulbokile politsei, misjärel Eesti riigilipp taas vardasse tõmmati.

Tähetornis tegutseva Tartu ülikooli Ahaa teaduskeskuse projektijuht Tiiu Sild ütles BNS-ile, et Kulbok tungis tähetorni põhjendusega, et tal on õigus lipu juurde minna.

“Ta viitas uudisele, et Euroopa linnad kutsusid üles langetama protestiks Iraagi sõja vastu administratiivhoonetel lipud poolde vardasse,” rääkis Sild. “Läks torni ja tõmbas lipu poolde vardasse.”

Kalle Kulboki sõnul oli temal kui Tartu tähetorni 1988. aastal Eesti lipu heisanud ja seda hiljem kaitsnud inimesel õigus riigilipp poolde vardasse tõmmata.

“Tartu linnapea Andrus Ansip ei olnud linnas ja ma ei saanud temaga konsulteerida, küll aga rääkisin sellest volikogu esimehe Aadu Mustaga, kes ei osanud mingit otsust teha. Leidsin, et tegutsen Euroopa linnade protestiaktsiooniga ühinedes õigesti. Aga üliaktiivne abilinnapea Astok kutsus politsei.”

Kulbok ütles reedel BNS-ile, et palus politseil algatada enese vastu väärteomenetluse, kuid politsei ei teadnud, mida teha.

“Nad olid sellises olukorras täiesti peata,” sõnas Kulbok.

Tartu politsei pressiesindaja Peeter Rehema sõnul andsid sündmuskohale läinud politseinikud korralduse lipp taas masti tõmmata, mis ka täideti.

“Politseinikud kontrollisid Kulboki isikut ja lahkusid seejärel, kuna Kulbok käitus korrektselt ja täitis politseinike korraldusi,” ütles Rehema BNS-ile.

Samas kinnitas Rehema, et kui Tartu tähetorni lipuvalvur või Tartu linnavalitsus nägid vahejuhtumis oma õiguste rikkumist, on neil õigus teha politseile vastavasisuline avaldus.

“Politsei võtaks avalduse menetlusse ja otsustaks selle käigus, kas Kulboki teos oli õigusrikkumise koosseis ja kas meest tuleb karistada,” ütles Rehema.

Riigilipu seadusevastase mahavõtmise eest saab karistada rahatrahvi või arestiga.