Kuidas valitakse Eestisse pagulasi? Vastab Hanno Pevkur
Kahe aasta jooksul tuleb Eestisse vähemalt 150 sõjapõgenikku. 130 neist tuleb ümberasustamise teel Eritrea, Süüria, Iraagi sõjapõgenikud, kes on Kreekas või Itaalias. Väljapool Euroopa Liitu asuvatest põgenikelaagritest antakse peavarju 20 isikule. Mis põhimõtete alusel neid inimesi valitakse, selgitab siseminister Hanno Pevkur.
Keda valida, otsustatakse koostöös ÜRO pagulasorganisatsiooniga. Ka seal ei ütle ÜRO pagulasvolinik lõpuni Eestile ette. See otsus tehakse koos. Oluline on teada, et Eesti ametivõimudel on õigus keelduda isikute vastuvõtmisest, kui isikud võivad olla ohuks Eesti riigi julgeolekule.
130 isiku puhul viiakse läbi hindamine koostöös Eesti riigi ametnike ja Itaalia või Kreeka ametivõimudega. Kui keegi kusagil väidab, et tema teab, kuidas hakkab toimuma protsess, siis ta ei tea, mida ta räägib. Seda protsessi ei ole kokku lepitud.
Esmased tegevused nagu isikute identifitseerimine, sõrmejälgede võtmine ja isikute esmane tervisekontroll tehakse kohutuslikus korras ära riigis, kuhu on pagulased juba tulnud. Antud juhul Itaalias või Kreekas. Selleks, et välja valitud inimene saaks elamisloa, tuleb talle vastavalt Eesti seadustele teha asüülitaotleja avalduse läbivaatamise protsess, põhjalik taustakontroll. Samuti kasutatakse kõikvõimalikku infot, mida juba Itaalia ja Kreeka on kogunud, et teha asüülitaotleja suhtes adekvaatne otsus. Seda kõike selleks, et mitte vastu võtta inimesi, kes oleksid ohuks Eesti avalikult korrale ja sisejulgeolekule. Kogu protsessi juures on ka lahtine, kas pagulane saab elamisloa Eestis kohapeal või juba Itaalias/Kreekas.
Need 20 inimest, kes on väljaspool Euroopa Liitu ÜRO pagulaslaagrites, asustatakse ümber vastavalt Eesti ja UNHCR-i vaheline kokkuleppele. Pagulastega viiakse läbi intervjuud, tutvustatakse neile Eesti olusid ning selgitatakse välja, kas nad soovivad Eestisse tulla, kusjuures neil on õigus ka siiatulekust keelduda. Vastutavaks asutuseks kriteeriumide ja valiku osas on politsei- ja piirivalveamet ning kaasatakse vajalikke teisi asutusi ja spetsialiste.
Ümberpaigutamisel on olemas ainult otsuse eelnõu ja täpsemad protseduurid ja reeglid ei ole veel kehtestatud. Võtmepartneriks on ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), kes aitab ka pagulaslaagrites liikmesriikidel esmase selektsiooni teha. Siis Eestisse saabudes suunatakse ta elama kohalikesse omavalitsustesse, kusjuures pagulaste vastuvõtmine on omavalitsustele vabatahtlik. Pärast kohtumist omavalitsusjuhtidega, andsid mitteametliku „jah-sõna“ Maardu, Jõhvi, Tartu.
Teine kokkulepe oli, et aasta lõpuks peab saabuma riikide vahel vabatahtlik jaotus ka alles jäänud 5000 inimesele.
Kuidas toimub hindamisprotsess?
Püüame hajutada rahvusvahelise kaitse saanud inimesi, samas tagades neile kõik vajalikud teenused keeleõppest tööleminekuni. Me räägime inimestest, kes on põgenenud sõja eest, keda on piinatud, kellele on oht, et koduriigis nad langeksid uuesti piinamise ohvriks. Tegemist on sõjapõgenikega, mitte majanduspõgenikega.
Praegu korjame kokku omavalitsuste arvamusi näiteks selle kohta, kas neil on oleks tööandjaid, kes oleks võimalust pagulastele tööd pakkuma, millised on omavalitsuse võimekus eluruumide andmisel, kas vajaksid abi eluruumi kohandamisel. Kui oleme omavalitsuste käest saanud tagasisidet, mis on nende võimalused, hakatakse personaalselt rääkima, millised on võimalused itaallaste või kreeklaste poolelt.
Koostöös omavalitsustega, sotsiaaltöötajatega, sealsete tugistruktuuridega jagame 150 isikut 15 maakonna peale, 10 isikut maakonna kohta. Kui õnnestub saada tervikperet, kaks-kolm peret aastas terve maakonna peale on jõukohane. Maardu linna esindajad ütlesid, et nemad on tööandjatega rääkinud ja tööandjad on huvitatud töökätest. Ütlesin, et me ei soovi, et kõik oleksid Maardu linnas. Korjame mõtted ja arvamused kokku ja kui Harjumaal on 10 peret ja läänemaal on 1 pere, pole meil midagi selle vastu. Püüame leida KOV-ga mõistlikud lahendused. Sisemist täpset numbrit kellelegi ei anta.
Kohalik omavalitsus saab töötajaid, elanikke ja teadmise, et saab pakkuda ühele sõja eest põgenevale inimesele võimaluse alustada uut elu.
Iga rahvusvahelist kaitset vajava inimese kohta annab Euroopa Komisjon 6000-10 000 eurot. On hulk kriteeriumeid, mille järgi otsustatakse summa: kust piirkonnast inimene tuleb, milline on ta staatus, kas ta on alaealine. Seda raha ei saa pagulane endale. Võtame neljaliikmelise pere, siis ühele omavalitsusele on võimalik anda pagulaste toimetulekuks alates 24 000 eurot. Mõistlik oleks neid summasid kasutada ühekordseteks kuludeks: korteri kordategemiseks või mingite muude ühekordsete kulude katteks, tugiisiku koolitamiseks. Riik läheb omavalitsustele appi, et omavalitsuste koormus oleks nii väike kui võimalik.
FAKTID:
• Pagulased ei saabu Eestisse korraga, vaid vastavalt riigi vastuvõtu võimekusele.
• 150 pagulasest ei paigutata mitte kedagi Lääne-Virumaale Vao pagulaskeskusesse, vaid neile üüritakse elamispind.
• Teoreetiliselt on ka võimalik, et omavalitsused ei saagi teada, et nende territooriumil elab pagulane, kui inimene leiab endale ise elukoha, käib tööl ja ei vaja sotsiaalset tuge (näiteks üürikulude katmist).
• Pagulaste sugulaste liitumise tõenäosus on väike, sest temaga saavad hiljem liituda vaid abikaasa ja kuni 21-aastased vallalised lapsed. Eesti keskendub tervikperedele abi pakkumisele, nii on tõenäosus hilisemaks sugulaste lisandumiseks väike.
• Eesti poolt eelistatud isikute grupid oleksid võimalusel need, kellel on kõige suurem potentsiaal Eesti ühiskonnas edukalt kohaneda ja hakkama saada (näiteks töökogemus, hariduslik taust jne) ja kellel on eelkõige omal soov Eestisse tulla. Samuti haavatavad grupid (nt saatjata alaealised ja lapsed, üksikemad, piinamise ja vägivalla ohvrid, vanurid), perekonnad, kristlased.
• Oluline on kontrollida siiatulevate pagulaste tausta: et nad poleks ohuks meie avalikule korrale ja sisejulgeolekule.
Andmed: siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, sotsiaalministeerium, valitsuse koduleht, politsei ja piirivalveamet.
