Turske spordipoiss Mikk ei tahtnud sõjaväkke minna. Kõvast kaklemisest ja kukkumistest, luumurdudest ja muus säärasest näitas jälgi ka röntgenipilt. Seda Mikk ära kasutaski. Ta rääkis arstile: „Poolt nägu ei tunne, ja kui söön, siis ühelt suu poolelt niriseb toitu välja.” Kaebas, et hommikul ei saa voodist püsti ja kõik kohad valutavad hullult. Ja nii saigi „invaliid” Mikk sõjaväest vabastuse kogu eluks, kirjutab Eesti Ekspress.

Lauri jutustas psühholoogile, kuidas ta üldse venelasi ei kannata. Ja kui mõnda näeb, siis läheb kohe kallale. Juttu vürtsitas ta kokkupõrgete ja kakluste kirjeldustega. Ta lisas, et tal esineb raevuhooge ja tihti läheb silme eest mustaks. Testis vastas Lauri kõige tobedamatele küsimustele jaatavalt. Näiteks, et kas sa tunned ennast lillena või kas sa arvad, et keegi tahab sinu toitu mürgitada.

Mart rõhus narkootikumidele. „Kanepit teen mitu korda nädalas ja ilma amfita peole minna ei oskakski,” kaebas ta tohtrile. Ilma vereproovita kuulutati noormees narkosõltlaseks .”Sinusuguseid sõjaväkke pole vaja! Psühholoogiliselt kõlbmatu,” kõlas otsus.

Argo läks ülevaatusele hästi tõsise näoga. Ta rääkis psühholoogile, et ei oska üldse inimestega suhelda, vaatas kogu aeg maha ja uuristas sõrmega lauaplaati. Argol diagnoositi alaväärsus, psühhoneuroos ja krooniline depressioon. Nii õnnetut poissi sõjavägi ei tahtnud.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko teab, et ülevaatusel lolli mängitakse. Kuid ega igasuguseid sõjaväkke tahetavatki. „Sõjaväkke valitakse kõrgelaubalisi ja tugevamaid inimesi!” ütles Mikko. Ja kuna hetkel on kooli lõpetanud noormehi Eestis tunduvalt rohkem kui sõjavägi suudab vastu võtta, siis pole ka valiku tegemine probleemiks.