Kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse langus?

 (9)
TILLUsõidud ja MINImaratonid
MINImaratonFoto: Jassu Hertsmann

Eestis läbiviidud viimaste uuringute andmetel on 11-15-aastastest õpilastest piisavalt aktiivsed vaid 14 protsenti lastest.

"See tähendab, et tervelt 86 protsenti lastest on liikumisega seostatavate terviseprobleemide riskigrupis," tõdes Tartu ülikooli spordipsühholoogia teadur Aave Hannus.

Eesti rahvastik, nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud elanikkond, jääb liikumisaktiivsuse poolest oluliselt alla oma põhjanaabritele.

Liikumisaktiivsuse tõusuks on vaja ühiskonna sotsiaalsete normide muutust ja muutus peaks algama juba lapse eas. Vastasel korral jätkub liikumisaktiivsuse langustendents.

"Liikumisaktiivsusega on oluline tegeleda juba lapseeas, nii kodu- kui ka koolikeskkonnas. See on tervema ühiskonna aluseks," rääkis Hannus. "Kokkuvõttes on vähene liikumine seotud paljude
terviseprobleemidega. Samas on liikumisvaegusest tingitud tervisehäired ju ennetatavad."

Selleks, et väheliikuvaid inimesi liikumise juurde tuua, on vaja muutusi ühiskonna sotsiaalsetes normides, leiab Hannus.

"Liikuma hakatakse siis, kui on tuntav üldine hoiak, et norm ei ole mitte autoga laste kooli sõidutamine, vaid näiteks hoopis jalgrattaga minek ja nädalavahetusel perega matkamine. See on loomulik viis liikumiseks ja jõukohane enamikule elanikkonnast," arutles Hannus.

Seotud lood:

Hannus lisas, et eeskujud peavad tulema nii ühiskonnast laiemalt, kitsamalt kodust ja koolist. Ka kehalises kasvatuses toimuv mängib rolli elukestvaks liikumiseks vajalike oskuste kujunemisel.

Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna eestvedamisel toimus eelmisel nädalal Tartus AHHAA teaduskeskuses liikumisfoorum.