Kuidas Lumani ja Aaviksoo kujundatud TTÜ seadus andis Lumani seltskonnale võimu Aaviksoo rektoriks valida

 (127)
Loe, kuidas poliitikud, haridustegelased ja ärimehed omavahel tihedalt seotud on
Presidendi kärajad 2015
Toomas LumanFoto: Andres Putting

2001. aastast kuni tänavu juulini TTÜ kuratooriumis tegutsenud ehitusärimees Toomas Luman kasvatas ülikooli kuratooriumi võimu ja ehitas samal ajal ülikoolile mitu hoonet.

Eestis on vähe juhiomadustega inimesi ja pole siis mingi ime, et nad aastate jooksul isekeskis toimetades ja erinevaid rolle võttes maha saavad puntraga, mille mõned omadused meenutavad "Vaprate ja ilusate" tegemisi.

Nordeconi juht Toomas Luman on olnud TTÜ kuratooriumis 2001. aastast, esimesed kolm aastat selle aseesimees, siis kuni Sandor Liive tulekuni esimees. Kogu selle aja jooksul on ta TTÜ elus väga aktiivselt kaasa löönud. "Luman oli väga tugev kuratooriumi esimees. Ta on isiklikult panustanud ülikooli heaks väga palju, ta on ka meie kuldsponsor. Ma imestan seda, kust ta on võtnud nii tugeva motivatsiooni olla ülikoolile ja rektorile abiks. Ressursid on ju piiratud," kiitis ehitusettevõtjat ka TTÜ lahkuv rektor Andres Keevallik.

Kuidas Luman TTÜ seadust tegi

Delfile ja Eesti Päevalehele on mitu allikat kinnitanud, et Luman rääkis väga aktiivselt kaasa ka tänaseks veidi üle aasta kehtinud TTÜ seaduse loomisel, mis tegi nõuandvast kogust tasustatud ja ülikoolis väga palju võimu omava organi. TTÜ kirjastuse välja antud emeriitprofessor Rein Jürgensoni raamatust „Tallinna Tehnikaülikool uue iseseisvusaja muutustes“ võib umbes 40 leheküljelt lugeda TTÜ seaduse kujunemislugu.

Seotud lood:

Esimest korda hakkas rektoriks valitud Andres Keevallik asja ajama 2002. aastal, teist korda alustas ta sellega 2006. aastal – kumbki eelnõu ei näinud ette ülikooli juhtimisstruktuuri olulist muutmist ja põrkas poliitilise tahte puuduse tõttu tagasi.

Jürgenson kirjutab, et 2010. aastal alustas TTÜ seaduse loomisega taas ning päris hoo sai protsess sisse 2013. aastal. Kätte oli jõudnud planeetide joondumise aeg: Keevallik oli rektoriks tagasi valitud, kuratooriumit juhtis Luman ja haridus- ja teadusministri toolile oli 2011. aastal asunud Jaak Aaviksoo.

Tollase TTÜ sotsiaalteaduskonna dekaani Sulev Mäeltsemehe sõnul sai ülikooli kokku pandud töögrupp, mida ta ise ka juhtis, ja neil valmis eelnõu, mille järgi valiks rektorit 50-100 inimesest koosnev valimiskogu ja kuratooriumil oleks endiselt leebe nõustav roll.

„Eelnõu läks tolleaegse kuratooriumi kätte," rääkis Mäeltsemees ja rõhutas, et seda juhtis Toomas Luman. "See oli kõige otsustavam etapp. Juunis 2013 tuli eelnõu kuratooriumist tagasi sõnumiga, et kuratoorium seda eelnõu sellisel kujul ei toeta. Kuratoorium toetab seda ainult sellisel juhul, kui tehnikaülikool pakub seaduseelnõus välja väikese rektori valmiskogu. Vastasel juhul ei toeta kuratoorium eelnõu edasi saatmist,“ rääkis Mäeltsemees.

"Tehnikaülikoolis sai seda asja arutatud. Inimesed märkisid suuri ohte, aga oli ka plusse - et saame oma seaduse ja Tartu ülikooliga võrdseks, saame teatud professuurid, mida riigieelarvest otse finantseeritakse," meenutas Mäeltsemees ja sõnas, et see oligi nõukogu murdumise moment. "TTÜ nõukogu arvas, et võib-olla siiski need plussid kaaluvad üles miinused ja ei hakata siin poliitilisi mänge mängima. Tehnikaülikooli nõukogu andis järele. Kahjuks."

Minister Aaviksoo loobki 2013. aasta septmebris ministeeriumi töörühma, mille ülesandeks on TTÜ seaduse lõplik väljatöötamine. Töörühma kuuluvad nii tollane kuratooriumi juht Luman kui ka tulevane kuratooriumi juht Sandor Liive, samuti Sulev Mäeltsemees. Novembriks on uus kord kirjas - kuratooriumist on suurema kärata saanud ülikooli kõrgeim juhtiv organ, mis muuseas valib rektori ja kinnitab arengukava. Aaviksoo viib valminud seaduse valitsuse ette, valitsus suunab selle edasi riigikokku ja võetakse vastu.

Lumani pukisolemise ajal hoogustus ehitustegevus

Loe veel

TTÜ juhtimisstruktuuri muudatusi puudutav seaduse osa rakendus tänavu jaanuaris. Valitsus määrab ametisse uue kuratooriumi koosseisu ja Lumani asemel asub üleöö palju väge juurde saanud seltskonna esiotsa Sandor Liive. Alustatakse uue rektori valimisprotsessi, tekivad segadused, emotsionaalne foon on märkimisväärne. Kuigi kriminaalsusest on asi kaugel, on Nordeconi enamusaktsionär Luman ja juunis Nordeconi nõukoguga liitunud Liive valmis tellima rektorivalimiste kohtuekspertiisi, et tõestada kõigile, et Aaviksoole rektorikoha andmisega on kõik korras, kuid sellest ei piisa. Olukorra eskaleerudes astuvad nad nagu üks mees kuratooriumist välja ja toovad mängu tänase haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi, kes kutsub kuratooriumist tagasi ka valimistulemuste kaalukeele Heiti Hääle.

Eks selles, et aktiivsed inimesed lobitööga tegelevad ja seadusloomes kaasa räägivad, polekski demokraatia tingimustes midagi erakordset ega küsitavat, kui Luman ei oleks mängu toonud kõiki oma tugevaid külgi.

Ehitusvaldkonnas väga väljapaistva Lumani kuratooriumis oldud aeg on nimelt TTÜ jaoks möödunud ehitamise tähe all. TTÜ viimases, 2011.–2015. aasta arengukavas on sees kokku 21 rekonstrueerimist ja ehitust ning neli kinnistu ostu. Kokku planeeriti rekonstrueerimis- ja ehitustegevusele viimases arengukavas kokku 60,63 miljonit eurot.

"Ülikool on 15-aastase perioodi jooksul ehitanud jämedalt öeldes 20 uut hoonet ja renoveerinud 20 hoonet. Täpsemalt oleme ehitanud 17 või 18 hoonet. Nendest neli on teinud Nordecon ja seda läbi riigihangete," kinnitas Keevallik Delfile ja Eesti Päevalehele juuli lõpus. Näiteks sai Nordecon ülesande lammutada ja üles ehitada kaks TTÜ ühiselamut. Nurgakivi paneku ajal ütles TTÜ haldusdirektor Margus Leivo projekti maksumuseks 258 miljonit krooni.

Huvide konflikt?

Küsimusele, kas rektorile ei tundu, et samal ajal ülikooli juhtimises osalemise ja koolile ehitusteenuse müümise vahel ei ole mitte huvide konflikti, Keevallik otseselt vastu ei vaielnud, kuid ei näinud selles ka erilist probleemi.

"Mina siin tugevat huvide konflikti ei näe. See kõik on olnud seadusega reguleeritud. Nordecon on paljusid konkursse ka kaotanud muuseas," arvas Keevallik. "See on teema, mis on läbi käinud kõik ülikooli instantsid, nõukogus läbi vaieldud ja heaks kiidetud. Mina rektorina olen rahuliku südamega neid lepinguid allkirjastanud," rääkis ta ja lisas, et kuratooriumil ei olnud nende otsuste tegemisel mingit sõnaõigust. Samuti on rektori sõnul oma tüki ehituspirukast kätte saanud kõik suuremad Eestis tegutsevad ehitusfirmad. "Siiani ei ole meil probleeme olnud. Kõik, mis on toimunud, on toimunud korrektselt."

Nüüdseks on Luman kuratooriumist lahkunud ja ei pea kartma uude ja „tugevasse“ huvide konflikti sattumist. Tema soov kuratooriumile kamaluga õigusi juurde andmise edukalt läbi poliitkoridoride talutanud Aaviksoo rektoritoolile istuma panna sai aga teoks. Aaviksool on, põhjust olla talle tänulik.

TTÜ üliõpilaskonna koosolekul tänavu juunis rääkis Aaviksoo uue palju paksu verd tekitanud „tasuta kõrghariduse“ vabanduseks, et reform oli juba laual, kui tema ministeeriumisse jõudis, ning tema täitis ministrina vaid talle pandud ülesannet see ellu viia. Praegu on Aaviksoo laual TTÜ seadus ja nn ehitusprogramm ning tema esimene ülesanne uue rektorina on koostada ülikoolile järgmise viie aasta arengukava.

Kui tänavuse aasta lõpuni kehtiva arengukava võttis vastu TTÜ nõukogu, siis vahepeal kehtima hakanud TTÜ seaduse järgi vastutab järgmise arengukava koostamise eest rektor ja selle kinnitab kuratoorium, mis on oma Lumani-meelsust avalikult demonstreerinud. Uue arengukava küsimus oli ka kuratooriumi uue koosseisu esimese kohtumise päevakorras.

Praeguseni on TTÜ rõhunud sellele, et seni on vaatamata rektorivalimiste ümber ilmnenud inetustele kõik olnud seaduspärane. Praegu paistab, et ka arengukava koostades saaks põhimõtteliselt hakkama nõukogu minimaalselt kaasates. Selles ei oleks midagi uut – sai ju Aaviksoo rektoriks vaatamata sellele, et ta oli nõukogu arvates pingi nõrgim mängija.

Muuseas on kuratooriumil seaduse järgi võimalik rektori ettepanekul laenu võtta. Tänavu läbi saavas arengukavaski seisab lause, et TTÜ suurendab kavandatavate investeeringute realiseerimiseks ülikooli laenujäägi 2015. aastaks kuni 30 miljoni euroni ning kasutab laenuraha peamiselt ehitusprogrammi realiseerimiseks. Kas see laenujääk paisub veelgi, näitab aeg.

Ehitusprogrammi hoog raugemise märke ei näita

Fakt on, et ülikooli ehitusprogrammi hoog raugemise märke ei ilmuta. Linnavalitsus kinnitas alles juunis detailplaneeringu, mis lubab TTÜ-l rajada täismõõtmelise staadioni, staadionihoone, tribüünid ja neli tenniseväljakut. Samuti on palju kajastamist leidnud TTÜ ujulaunistus.

Keevallik on varem Eesti Päevalehe kinnitanud, et kui rektori tegevus muutub TTÜ nõukogu kahe kolmandiku jaoks talumatuks, siis on neil võimalik rektor mis tahes hetkel ametist ennetähtaegselt taandada. Seadust lugedes tuleb aga välja kraadi võrra lahjema rõhuasetusega lause: „Nõukogu võib teha kuratooriumile ettepaneku vabastada rektor enne lepingutähtaja möödumist ametist.“ Kuidas kuratoorium nõukogu võimalikule ettepanekule reageeriks, on ilmselt juba teine asi.

Lobitööd ei reguleeri Eestis jätkuvalt ükski seadus.

Toomas Lumanilt sai esmakordselt seaduse tekkeloole ja TTÜ ehitusprojektide kohta kommentaari küsitud kolm nädalat tagasi. Täna kinnitas ta lõpuks Delfile lühidalt, et enne iga tehingut teevad kõik tema ettevõtted põhjaliku analüüsi, et mis tahes vastuolude puudumine oleks tagatud. Pikemat kommentaari lubas ta aga lahkelt septembri teises pooles.