Kuidas juhtus, et Taavi Rõivas esitas Euroopa Liidu asjade komisjoni etteotsa Jaak Madisoni?

 (138)
Taavi Rõivas, Jaak Madison
Taavi Rõivas, Jaak MadisonFoto: Kollaaž

Taavi Rõivas esitas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimeheks Jaak Madisoni. Rõivase esindaja sõnul on tegemist formaalsusega.

Pärast novembri alguses toimunud peaminister Rõivase umbusaldamist ning sellele järgnenud võimuvahetust, loovutas Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas kaalukaima ministriportfelli keskerakondlasele Jüri Ratasele ning asus tööle riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK).

Pärast võimuvangerdusi asuti möödunud aasta 9. detsembril Euroopa Liidu asjade komisjonile valima uut esimeest ning aseesimeest. Toona komisjoni esimehe ametis olnud Kalle Palling tutvustas valimiste korda: komisjoni juhid valitakse üheaegselt, esimeheks saab enim hääli kogunud kandidaat, aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

Nagu selgus istungi protokollist, palus Kalle Palling komisjoni liikmetel kandidaadid üles seada. Hea tava järgi peab üks kandidaat tulema koalitsioonist, teine opositsioonist. Nii esitas keskerakondlane Andrei Novikov kandidaadiks erakonnakaaslase Toomas Vitsuti. Seejärel esitas endine peaminister, reformierakondlane Taavi Rõivas esimehe kandidaadiks ekrelase Jaak Madisoni.

Reformierakondlastest oleks võimalikuks valikuvariandiks olnud näiteks komisjoni esimehe ametit pidanud Kalle Palling. Nii võis Rõivase otsus tulla üllatusena neile poliitikahuvilistele, kellel oli meeles Reformierakonna terav kriitika EKRE (välis)poliitiliste suundade ja põhimõtete kohta. Näiteks möödunud aasta aprillis nimetas Rõivas EKRE tegemisi näiliseks patriotismiks ning sisuliselt isolatsioonipoliitikaks. Rõivas tõi murelikult välja ka EKRE poliitikute ideed, et Eesti peaks Euroopa liidust välja astuma ning et meil ei ole Euroopa solidaarsust vaja.

Seotud lood:

Mis ajendas Rõivast aga palju kritiseeritud poliitika esindaja, Jaak Madisoni kandidatuuri üles seadma? "See, kes varem paketis kokkulepitud kandidaadi esitab, on pigem formaalsus," kommenteeris Taavi Rõivase nõunik Liina Vahtras, kes oli eelnevalt vastuse kooskõlastanud värskelt isaks saanud ning seetõttu hõivatud Taavi Rõivasega.

Rõivase nõuniku sõnul kuulub hea tava järgi osa vastutavatest kohtadest riigikogus opositsioonile ning opositsioon jagas kohad erakondade vahel juba 2015. aasta kevadel peale valimisi. "Reformierakond ei pidanud mõistlikuks hakata nüüd tagantjärele toonast kokkulepet vaidlustama," selgitas Vahtras.

Komisjoni esimeheks sai Toomas Vitsut kaheksa poolthäälega ning aseesimeheks Jaak Madison nelja toetushäälega.

ELAK-is on kokku 14 liiget. Komisjoni kuuluvad Toomas Vitsut (Keskerakond), Jaak Madison (EKRE), Oudekki Loone (Keskerakond), Andrei Novikov (Keskerakond), Tiit Terik (Keskerakond), Marianne Mikko (SDE), Liisa Oviir (SDE), Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Kalle Palling (Reformierakond), Taavi Rõivas (Reformierakond), Aivar Sõerd (Reformierakond), Johannes Kert (Reformierakond), Marko Mihkelson (IRL) ja Monika Haukanõmm (Vabaerakond).

Euroopa Liidu asjade komisjon on alatine komisjon, millel on riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. ELAK annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ministrite nõukogu ja Euroopa Ülemkogu kohtumisteks.

Komisjon jälgib ka ministrite nõukogu ja ülemkogu istungitel toimuvat. Riigikogu kodulehe teatel on ELAK-i seisukohad valitsusele kohustuslikud. Valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes. Kui valitsus ei ole ELAK-i seisukohtadest lähtunud, tuleb tal seda ELAK-ile põhjendada.