Kuidas Eesti riik miljardeid tuulde loobib

 (144)
Raha
Foto: DELFI

Eesti toidu promomine 45 miljoni krooni eest pole ainus projekt, mille peale maksumaksja suu imestusest lahti vajub. Häguselt ja arutult on riik miljoneid kroone vasakule ja paremale kühveldanud varemgi.

Iisraeli relvatehing — see läks maksma meile 820 miljonit krooni, kirjutab SL Õhtuleht. 1993 ostis Mart Laari valitsus Iisraeli firmalt TAAS Military Industries ligi 820 miljoni krooni eest relvi. Osa neist osutus aga kõlbmatuks ja relvaost sai hüüdnime roostetanud relvatehing. Relvaäri vahendas ärimees Leonid Apananski, kes väitis, et ei saanud sentigi vaheltkasu.

Suhkrutrahv — Tänavu peab riik maksma esimese veerandi euroliidu suhkrutrahvist — 178 miljonit krooni. Selle summa võtab Euroopa Komisjon Eestile antavast toetusest maha. Euroopa Liitu astudes oli Eestis ligi 91 000 tonni liigset suhkruvaru, millest 40 000 tonni väidetavalt kodudes ja ülejäänu firmadel. Kokku küünib trahv kuni 800 miljoni kroonini.

10 miljoni dollari afäär — 14. septembril 1993 sõlmis Eesti Panga nõunik Urmas Kaju volitusi ületades Abram Šeriga lepingu, mille järgi sai viimase õiguse ja kohustuse analüüsida ja vahendada riigipanga investeeringuid erapankadesse. Keskpanga toonane president Siim Kallas ja asepresident Enn Teimann 26. oktoobril 1993 Kajule täisvolituse, millega ta sai õiguse kirjutada Šveitsis alla investeerimislepingule. Eesti Pank laenaski Põhja-Eesti Pangale (PEP) 10 miljonit dollarit. 1994 selgus, et PEP on summa kaotanud, ning Kallas leppis pangaga tagantjärele kokku, nagu oleks Eesti Pank pidanud kandma tehingu kogu riski. Asi jõudis kohtusse, kuid Kallas tuli supist puhtalt välja.

Raudtee erastamisnõustajale 75 miljonit — see seebiooper tõis Eestile peale rahalise kaotuse kaela ka skandaalsed luhvtikustid Giovanni Sposato ja Antonio Angotti ehk Tony Massei. 2000. aastal valis erastamisagentuuri nõukogu täpsema taustakontrollita 66% Eesti Raudtee aktsiate ostjaks firma Rail Estonia, mis pakkus parimat hinda — 1,7 miljardit krooni.

Kampaania “Eesti toit“ — põllumajandusminister Ester Tuiksoo (Rahvaliit) monumendiks nimetatud ettevõtmine. Kolme aastaga peaks Eesti toidu tutvustamiseks kodu- ja välismaal kuluma 45 miljonit krooni — 22,4 miljoni eest uurib ja teavitab põllumajandusministeerium, ülejäänu eest aga põllumajandus-kaubanduskoda. Ainuüksi toiduretseptide arendustöö neelab 2 000 000!

“Welcome to Estonia” ehk 13 miljonit krooni — Just nii palju raha kulus Evelin Int-Lamboti (nüüd Ilves) juhitud töörühmal 10 kuuga tolle kurikuulsa märgi loomiseks. Märki oli loojate arust tarvis selleks, et teha Eesti välismaal tuntuks ning edendada sedakaudu riigi majandust.

Mitusada tuhat lahkumislehvituseks — Tallinna halduskohus ennistas Ruth Martini 2001. aastal teede- ja sideministeeriumi kantsleriks, tunnistades ka tema teistkordse ametist vabastamise seadusevastaseks. Kahe äpardunud vallandamise eest sai Martin riigilt kokku 312 249 krooni hüvitist.

Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk sai ametist lahkudes 700 000, Eesti Panga president Vahur Kraft koguni 1 160 000, Riigi Kinnisvara juhid Heino Viik ja Taivo Kendla 540 000, Weroli õlitehase põhja ajanud Erki Aavik 450 000, tühised paar kuud majandusministrina töötanud Henrik Hololei 160 000, Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Peep Põdder 135 000 krooni…