Väävelhappe mürgistuse tunneb ära oksendamise, ilavoolu, palaviku ja kõrvetustunde järgi.

"Deuteeriumsulfaat on põhimõtteliselt väävelhappe analoog, kus väävelhappe molekulis olevast kahest vesinikust üks või mõlemad on asendatud deuteeriumiga. Ka omaduste poolest on nad väga sarnased. Väävelhape on aga harmoneeritud klassifikatsiooni järgi defineeritud söövitavaks," selgitas terviseameti kemikaali- ja tooteohutuse büroo peaspetsialist Annemari Linno Eesti Päevalehele. Ravimiametisse tehtud järelepärimine kinnitas, et deuteeriumsulfaadil ega väävelhappel ei ole ravitoimeid.

Kõige levinumalt kasutatakse väävelhapet autoakudes, aga ka näiteks tualetipuhastusvahendites, lõhkeainetes ja lahustites.
Inimesel põhjustavad deuteeriumsulfaat ja väävelhape mürgistust. USA mürgistusteabe andmebaas loetleb väävelhappe allaneelamise mürgistusnähtudena ila või tati teket, oksendamist, palavikku, kõrvetustunnet suus ja kõris, paistetust ja vererõhu langust. Tasub tähele panna, et Cellfoodi Eesti kodulehel hoiatatakse, et toote tarbimisega võib kaasneda vesine nina ehk ninaeritise rohkenemine, kõhulahtisus ja iiveldus.

Nahale sattudes põhjustab väävelhape söövitust ehk kõrvetavat tunnet ja valu. Kui väävelhape satub silma, tekib samuti kõrvetav valu, kuid esineda võib ka nägemise kaotust. Tasub meenutada, et Cellfoodi tooteetiketil on tungivalt soovitatud vältida Cellfoodi sattumist nahale ja silmadesse, kuigi põhjust ei mainita.