Kuidas aidata haiglas kurvastavaid lastekodulapsi?
Hoolivust pisikese tüdruku vastu väljendas oma Facebooki kontol ka Evelin Ilves.
Järgmise nädala kolmapäeval kohtuvad vabatahtlikud, et luua tugigrupp, aidata pisikesi ja seista lastekodulaste õiguste eest.
Perekooli foorumisse kolmapäeval postituse kirjutanud Kägu ei osanud ilmselt arvata, kui laia kõlapinna saab tema sügavat muret peegeldanud kiri „Jube lugu - lastekodulaps üksi haiglas“.
Kägu kirjutas, kuidas ta oli oma lapsega nädal aega Merimetsa haiglas ja kõrvalpalatis oli umbes kaheaastane lastekodutüdruk.
Üksinda haiglas
„Ta oli absoluutselt üksinda seal palatis kogu aeg,“ kirjeldas Kägu. „Kolm korda päevas käisid ainult mingid hooldajad, kes tal siis mähkmeid vahetasid ja haiglalürbi sisse söötsid ja siis kähku jälle minema tõmbasid.“
Kõrvalpalatis üksinda olnud laps oli kirjutaja sõnul voodis kinni nagu loom puuris ja kedagi ei huvitanud, kas ta seal nuttis või karjus, enamuse ajast ta lihtsalt lamas seal voodis ja vaatas suurte kurbade silmadega ukse poole.
„Mind ka tema palatisse ei lubatud minna, nakkushaigla ju, ükskord salaja läksin ja viisin talle auto mängimiseks, sest algul arvasin et ta on poiss kuna tal olid sinised haiglariided ja lühikesed juuksed, siis tuli õde kohe 10 sekundi pärast järele ja kupatas mu minema, siis käis veel kaebamas ja pärast käis veel vanemõde mind sõimamas ja järgmisel päeval veel arst ka et julgesin sinna sisse minna,“ kirjeldas oma lapsega haiglas olnud ema.
Haigla personal olla talle öelnud, et tegu on täitsa terve lapsega, kes olevat seal haiglas hoiul, kuni Tallinna lastekodus koht vabaneb. Enne oli laps olnud Narva-Jõesuu lastekodus.
„Igatahes siis andsin õdedele temale viimiseks kohukesi, jogurtit, banaani ja muud normaalsemat toitu, et tal vähegi parem seal oleks,“ kirjutas lapsevanem pseudonüümi Kägu all.
Ta märkis, et õed ise tema juures üldse ei käinud. „Mitu korda, kui ta oli juba üle poole tunni järjest nutnud, läksin õdedele ütlema, et võiks ju minna natukeseks lapse juurde, aga need ütlesid tavaliselt, et neil on palju tööd jne ja vanemõde ütles veel, et ega need haiglaõed mingid kasvatajad pole, et lapsega peaksid tegelema,“ vahendas naine haiglas toimunut. „Igatahes minust jäi see lapseke sinna edasi ja ei taha mõeldagi, mis temast saab niimoodi.“
„Lastekodulastel peaksid ka ikka mingid inimõigused olema ju ja niimoodi last ei tohiks küll hoida,“ lõpetas ta oma sissekande.
Haigla selgitus
Sellest postitusest sai sotsiaalvõrgustikes alguse laiapõhjalisem arutelu nii ettepanekute kui ka meenutustega varasematest juhtumitest.
ETV saade "Pealtnägija" postitas oma Facebooki kontole haigla kommentaari, milles Ida-Tallinna Keskhaigla lükkab Perekooli süüdistused ümber. Haigla vastuses seisab, et kindlasti ei vasta tõele väited, et lapsi hoitakse haiglas seni, kuni neile lastekodus koht vabaneb.
Haigla selgitusel näeb tavapraktika ette, et kui lastekodulaps haigestub, tuuakse ta haiglasse. „Kinnitame, et see laps oli hoolitsetud, toidetud, pestud ning kui hooldajatel oli aega, siis käidi temaga ka mängimas. Tänaseks on ta tervenenud ja haiglast pääsenud,“ märgib haigla oma vastuses.
Teema läks paljudele südamesse
Et tegemist ei ole kindlasti üksikjuhtumiga, mis ühele lapsevanemale südamesse läks, näitab teema ümber puhkenud arutelu ja inimest hea algatus vanemate hoolitsuseta jäänud laste heaks midagi ära teha.
Ühe ettepanekuna jäi kõlama mingi sõprade seltsi laadis ühingu asutamine, kelle liikmed käiksid haiglas lastele toeks ja tegeleksid seal nendega, sest üsna üheselt sai foorumis selgeks, et meditsiinitöötajate esmakohustus ei ole haigete lastega palatis mängimine ega nende lohutamine.
Võõrad tänavalt lapse juurde ei pääse
Delfi küsis sellele ideele kommentaari sotsiaalministeerimist.
Kui vabatahtlikud soovivad abistada ja külastada haiglas viibivat asenduskodu last, siis ennekõike tuleb arvesse võtta lapse turvalisust ja teisalt haigla eeskirju, kommenteeris sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu.
„Päris võõraid inimesi tänavalt lapse juurde ei saa lubada, see ei ole juba lapse turvalisuse huvides võimalik,“ ütles Tikerpuu. „Kui aga haiglal või asenduskodul on kokkulepe mõne organisatsiooniga, kelle kaudu need vabatahtlikud tulevad ja kes garanteerib ka nende usaldusväärsuse, siis on see võimalik.“
Samas ei ole Tikerpuu sõnul väga väikeste laste puhul kindlasti püsivaks lahenduseks see, et võhivõõrad tulevad lapsega mõneks ajaks tegelema ja seejärel kaovad. „Lapse jaoks on oluline, et ta tunneb end inimese seltsis turvaliselt ja võib tema peale kindel olla ning teab, et inimene on tema jaoks olemas,“ kõneles Tikerpuu.
Asenduskodudes elavad lapsed on tema sõnul läbi elanud mitmeid kaotusi, lisaks oma vanematest eraldamisele on nad tihti viibinud erinevates hoolekandeasutustes või peredes ja see on kahjustanud lapse kiindumussuhte arengut.
„Säilitamaks lapsele võimalus saada tagasi normaalne emotsionaalne foon ning sillutada võimalust täiskasvanuna terveid ja väärtuslikke suhteid luua, ei tohiks tema ellu tuua pidevalt uusi täiskasvanuid,“ leiab Tikerpuu. Tema sõnul on ideaalne, kui lapsel on kiindumussuhe ühe või kahe täiskasvanuga.
Ta tõi näiteks SOS Eesti Lasteküla praktika, mille põhjal saab öelda, et kui on tegemist väiksema lapsega, siis on üldjuhul SOS ema lapsega haiglas kaasas.
„Kui inimesed leiavad, et sooviksid asenduskodus elavale lapsele toeks olla, siis peaks abiks olemist mõtlema laiemas perspektiivis,“ kõneles Tikerpuu. Näiteks on võimalik hakata lapse tugiisikuks.
Pere võib olla asenduskoduks
Asenduskodu lapse perekonda andmine on reguleeritud sotsiaalministri määrusega, mille kohaselt antakse laps perekonda ainult lapse huvides. Alla kolmeaastast last perekonda ei anta.
3-7-aastast last antakse kuni kolmeks päevaks korraga, 7-aastast ja vanemat last maksimaalselt kolmeks kuuks korraga, kuid õppetööst vabal ajal, seisab määruses.
Perekond, kes soovib asenduskodus elavat last ajutiselt perekonda võtta, peab saama selleks loa oma elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt. Lapse perekonda minemiseks sõlmitakse leping asenduskodu ja perekonna vahel, lisaks peab olema ka lapse eestkostja nõusolek.
