Kui töötaja on sunnitud viiruse tõttu koju jääma, siis kes ja millal maksab?
Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar märkis, et antud olukorras, kus mitmete riikide elurütmi mõjutab Hiinast levima hakanud viirus, on olulised nii tööandja ja töötaja vaheline suhtlemine kui selle tulemusel tehtavad kokkulepped, mis sõltuvad paljuski töö iseloomust. "Üks mõistlik lahendus võib olla näiteks ajutiselt luua võimalused töötajale kodust töötamiseks või leida võimalus näiteks puhkuse kasutamiseks kahenädalasel perioodil," märkis ta Delfile.
Töövõimetushüvitis
Saar sõnas, et kui inimene tuleb ohupiirkonnast, on kokku puutunud nakatushaigega või tal esineval haigussümptomid, tuleks koheselt helistada oma perearstile, perearsti nõuandeliinile 1220 või tõsisema tervisemure (näiteks hingamisraskused) puhul hädaabinumbril 112. Kui arst peab vajalikuks kodust ravi (võimalik kontakt nakkushaigega või esinevad haigussümptomit), väljastab ta haiguslehe või lapsevanemale lapsega koju jäämiseks hoolduslehe. Töövõimetuslehe alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.
Terviseamet soovitab meeles pidada, et töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal. Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja (alates 4.päevast) ja haigekassa (alates 9.päevast) inimesele töövõimetushüvitist.
Kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt.
Samuti hüvitab haigekassa haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras.
Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid või kokkupuudet nakatunud inimestega, tuleks tööandjaga koos leida lahendus kaugtöö tegemiseks.
