"Kui pumba juurde satub hälvik, siis annab ACTAt tõlgendada ükskõik mis moel"
MTÜ Eesti Interneti Kogukond liikme, tehnoloogiaajakirjanik Veiko Tamme sõnul on ACTA kõige suuremaks probleemiks see, et tegemist on segase raamlepinguga, mida täitma hakkavad hiljem "ei tea kes, ei tea millise sisuga".
"Minu arust oli väga hea väljaütlemine Andres Jõesaare poolt Facebooki lehel ilmunud väljaütlemine, kus ta ütles, et kui meie valitsus ja meie seadusandja on rahva vastu heatahtlik, siis ei juhtu midagi, aga kui rooli satub agar, kuid loll, siis võib palju muutuda," rääkis Tamm.
Tamme sõnul on üle maailma ACTA vastu sõna võtnud mitmed tuntud internetiaktivistid, kaasaarvatud ka näiteks WWW-leiutaja Sir Timothy John "Tim" Berners-Lee. "Ja tema pole ainuke, ka europarlamendi raportöör, kes ACTA kohta ettekande tegi, astus ju teatavasti pärast tagasi ja teatas, et tema sellises räpases maskeraadis kaasa ei tee," rääkis Tamm. "Kas ka temal on hõbepaberiga probleeme?!" küsis Tamm irooniliselt viidates eilsele peaminister Andrus Ansipi väitele, et ACTA vastased peaksid fooliumi mütsi sisse panema ning kahtlaste seemnete söömise lõpetama.
"Peaminister paneb käe sinna, kus tavainimestel käib süda"
Riigikogulase Juku-Kalle Raidi sõnul on tema jaoks kõige hirmuäratavam ACTA juures see, mida me sellest lepingust ei tea. "Ja seda on üllatavalt palju. Ning kui peaminister paneb oma käe sinna, kuhu tavainimestel käib süda ja ütleb, et see ei muuda mitte midagi siis...Keegi meist ei ole ju lugenud ACTA-ga seotud läbirääkimislepinguid ja ta (peaminister - R.V) võib meil soovitada voltida mütsikesi ja süüa seemneid, aga ei ole ka tal täit pilti sellest," rääkis Raid. "See on see koht, mida tuleb natuke karta, et kui satub hälvik pumba juurde, mis ei ole üheski riigis välistatud, siis nii ebamäärast asja nagu ACTA annab tõlgendada ükskõik mil moel," selgitas Raid.
Tänasel pressikonverentsil rääkisid MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhatuse esimees Elver Loho, juhatuse liige Jaagup Irve, liige ning tehnoloogiaajakirjanik Veiko Tamm, autoriõigustele spetsialiseerunud advokaat Karmen Turk ja riigikogu ning MTÜ Eesti Interneti Kogukond liige Juku-Kalle Raid Võltsimisvastase Kaubanduslepingu (Anti-Counterfeiting Trade Agreement) ehk ACTA-ga seotud teemadel.
Hetkel on ACTA on allkirjastanud 22 Euroopa riiki. Eesti seda veel teinud ei ole. ACTA ratifitseerimise Euroopa Liidu tasemel otsustab juunis Euroopa Parlament. Eestis ei ole veel hetkel ka täit selgust, kas ACTA peab ratifitseerima riigikogu või piisab valitsuse allkirjast. Küsimusega tegelevad välisministeerium ja justiitsministeerium.
