Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas, et NATO-s saadakse hästi aru vajadusest kaitsta liikmesriike suuremahuliste küberrünnakute eest. “Selles suhtes on keskus liikmesriikide jaoks heaks teadmistepangaks, et luua oma küberkaitse strateegiad,” iseloomustas ta asutuse rolli.

Laaneotsa sõnul peab keskus peale tänase heakskiidu saamist aga pöörama rohkem tähelepanu põhitegevusele. “Nüüd on aeg minna üle administratiivselt ülesehituselt sisuliste ülesannete täitmisele,” märkis ta.

Samas on keskus tegutsenud juba mõnda aega ning pidanud silmas küberrünnakuid üle maailma. Keskuse juht kolonelleitnant Ilmar Tamm ei eitanud, et tema juhitav asutus tunneb huvi ka hiljuti avalikustatud USA presidendikandidaatide kampaaniameeskondade vastu suvel toimunud küberrünnakute vastu.

“Meil ei ole konkreetset ülesannet neid juhtumeid uurida. Aga selleks, et identifitseerida kasutatud ründemeetodeid ning osata luua kaitsemeetmeid, peame teadma, mida täpselt kasutati,” andis ta selgelt mõista keskuse huvist igasuguste küberrünnete vastu.

USA on ka ise peatselt küberkaitsekeskusega liitumas. Praegu seitset NATO liikmesriiki koondav kooperatiivse küberkaitse keskus ootab peagi täiendust vähemalt kahe riigi panuse näol. “Ma saan öelda, et keskusega liitumise suhtes on huvi üles näidanud USA ja Türgi, kuid nende liitumise täpset aega kinnitada ei saa,” sõnas Tamm.

Päevalehe andmeil võivad Ameerika Ühendriigid teatada oma ametlikust ühinemisest keskusega veel sel nädalal, kui USA kaitseminister Robert Gates osaleb Tallinnas toimuval Ukraina ja NATO kaitseministrite konsultatsioonidel.