Kross Venemaa aktiivsusest Lähis-Idas: see on murettekitav, geopoliitiline tasakaal maailmas muutub
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross ütles täna Vikerraadio saates „Reporteritund“, et Lääne tegevus on seoses pagulastega tegelemisega vähenemas, kuid Venemaa võtab üle uusi mõjusfääre ja seda eriti Lähis-Idas. „Minu seisukohalt on see murettekitav, näen, et geopoliitiline tasakaal maailmas muutub.“
Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ütles saates, et Süüria president Bashar al-Assad on tavaline Lähis-Ida diktaator. USA on Toomi sõnutsi kinni idees, et peagi kukutatakse Assadi režiim, aga kuivõrd see püsib juba viis aastat, tuleks tema hinnangul olukorraga leppida ja kõik osapooled olukorra lahendamisse kaasata. Kross rääkis, et Venemaa oleks nõus Assadi väljavahetamisega, kuid seda üksnes mõne endale sobiva „Assadi“ vastu.
Selle osas, kes on süüdi Süüria sõjas, on Krossi sõnul kaks koolkonda: esimesse kuuluvad need, kes arvavad, et süüdi on USA ja endine USA president Bush, kes Süüriasse läks; teine koolkond leiab, et süüdi on Tuneesiast alguse saanud värvilised revolutsioonid. Nüüd sekkunud Venemaad ei saa tema sõnul otseselt sõja põhjustamises süüdistada, otseselt on süüdi siiski al-Assad, kes hakkas jõuga maha suruma isegi mitte ülestõuse, vaid meeleavaldusi.
Venemaa huvidest seoses Süüriaga rääkides ütles Toom, et esimene selge huvi on seoses nafta hinnaga, mis praegu langeb ja mis omakorda on Venemaa majandusele väga halb. „Kui saadakse ISIS-est jagu, siis on selge, et hind hakkab tõusma, mis on hea ka Venemaa jaoks,“ kommenteeris Toom ja märkis, et teisalt on pingekolle Venemaale üsna lähedal, umbes 1000 kilomeetri kaugusel. Toomi sõnul lähtub Venemaa sellest, et neid kutsus Süüriasse võimul olev president al-Assad.
Kolmandaks ei saanud Venemaa Toomi hinnangul leppida sellega, et pole geopoliitilisel kaardil suur tegija. „Nüüd justkui on,“ rääkis Toom ja tõstis esile 7. oktoobri sündmusi, kus Vene sõjalaevad tulistasid Kaspia merelt Islamiriigi objekte Süürias. „Venemaa tegevus on pigem vajalik ja ajab õiget asja,“ sõnas Toom, kelle sõnul suhtutakse Süürias venelastesse väga sõbralikult.
Kross ütles Putini eesmärkidest kõneldes, et Venemaa presidendil ei ole kindlasti täpset taktikalist plaani ning ta ei tea nädal aega ette, mis juhtub, küll aga on Putinil Krossi hinnangul selge strateegiline plaan. „Venemaa ei ole rahul unipolaarse jõustruktuuriga, kus USA on ainus jõukeskus,“ oli Kross Yana Toomiga nõus. Krossi sõnul on USA strateegiline huvi Lähis-Idas ja Euroopas nõrgenenud ja Venemaa kasutab seda poliitikat ja oma jõupositsiooni ära.
Lääne tegevus on Krossi hinnangul taandumas ja valitseb üldine jõuetus, riigid tegelevad pagulastega. Venemaa võtab aga üle uusi mõjusfääre ja seda eriti Lähis-Idas. „Minu seisukohalt on see murettekitav, näen, et geopoliitiline tasakaal maailmas muutub,“ sõnas Kross.
Kross märkis, et venelastel on võimekus väga täpselt ja kaugelt tabada, mistõttu on absurde väita, et oli juhus, et 20st rünnakust 19 tabas läänelt väljaõpet või relvastust saanuid. „Mõneti on probleem selles, et Venemaa teatab, et nende eesmärk on üks, aga tegevus näitab, et eesmärk on teine,“ viitas Kross, et räägitakse ISIS-e vastasest võitlusest, kuid välja paistab vaid Assadi režiimi toetamine.
Toomi hinnangul parandaks olukorda tunduvalt Assadi võimu kinnitamine ja laiapõhjaline läbirääkimine, kuhu kaasataks ka opositsioon. Kross märkis aga, et Putini eesmärk on hävitada igasugune opositsioon, et poleks kellega läbi rääkida, ja mida selgemaks saab Assadi jätkamine, seda enam jätkub põgenemine, sest Assad on tapnud 200 000 inimest.
