Endine luureguru meenutab Arthur Milleri definitsiooni, mille kohaselt hea ajaleht on rahvuse dialoog iseendaga. Võib-olla on eestlasi liiga vähe, et kvaliteetset dialoogi pidada, mõtiskleb Kross Eesti Päevalehes.

Näiteks Frankfurter Allgemeine Zeitungi esimene põhimõte on avaldada lugusid, mis paneksid lugeja mõtlema, kirjutab Kross ning meenutab, kuidas Lennart Meri ütles seda parafraseerides, et Eesti lehtede põhimõte on panna mõtlevad lugejad nutma.

Ta jõuab mitme kvaliteetse välislehe näitel järeldusele, et suurt ajalehte ei tee tõepoolest mitte tiraaž, vaid hoopis usaldusväärsus, võime pidada rahvaga sisulist dialoogi ning nendib, et avaliku arvamuse uuringud näitavad Eesti ajakirjanduse usaldusväärsuse kahanemist.

Eesti lehed aga võistlevadki tema arvates tiraažis ja lugejate arvus, mitte aga lehe kvaliteedis või usaldusväärsuses

Tiraaži proportsiooni ja lehe suuruse vahelist nõrka seost illustreerides New York Timesi tiraaž on proportsionaalselt kümme korda väiksem kui Postimehel.

“Meie suurim tugevus on Timesi autoriteet ja reputatsioon,” ütleb NYT tutvustuse esimene lõik.

NYT motoks on usaldusväärsuse kõrval ka agressiivsus ning Kross meenutab, kuidas Times on sageli läinud raksu ka USA valitsusega. Kuid seda mitte uisapäisa. Ning samas on see leht alati valmis oma eksimusi tunnistama ning nende kohta infot edastama.

Eestis ei käsitle lehtede eksimusi avalikkuse seisukohalt mitte lehed ise, vaid kaks konkureerivat nõukogu — avaliku sõna nõukogu, mida ajalehed ei tunnusta ja mille otsuseid nad ei avalda, ning meediakanalite endi moodustatud pressinõukogu, mille otsuseid lehed kommentaarideta avaldavad.

Võimalik, et jää hakkab siiski liikuma, loodab Eerik-Niiles Kross. Ta ütleb end olevat kuulnud, et vähemalt mõni päevaleht kavatseb luua väljaandesisese paneeli, kus arutataks ajakirjanike eksimusi hea ajakirjandustava vastu või lihtsalt eksitavate lugude avaldamist.

Ta on kuulnud ajakirjanikke ütlevat, et ajaleht peegeldab ühiskonda. Kui kellelegi ei meeldi, mis peeglist paistab, siis ei tohtivat peeglit süüdistada. Tõsi, aga ainult juhul, kui tegu pole kõverpeegliga, arvab Kross.