Kross: riigikogu tegi Euroopas esimesena avalduse ebaseaduslikult vangistatud Nadia Savtšenko vabastamise toetuseks

 (63)
Nadia Savtšenko
Nadia SavtšenkoFoto: MAKSIM ZMEJEV, REUTERS

Riigikogu otsustas tänasel istungil toetada avaldust Venemaal ebaseaduslikult vangistatud Nadia Savtšenko toetuseks ja koheseks vabastamiseks. Avalduse eelnõu poolt oli 72 ja vastu 3 riigikogu liiget.

Väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross ütles tänasel riigikogu istungi, et Eesti esimene, kuid kindlasti mitte viimane riik, kes Nadia Savtšenko toetuseks avalduse esitab. Järgmisena peaks Savtšenkole ametlikult toetust avaldama Tšehhi parlament.

Riigikogu väliskomisjoni liige, endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles parlamendis 66 riigikogu liikme nimel Venemaal ebaseaduslikult vangis hoitava Nadia Savtšenko vabastamist sooviva eelnõu lugemisel, et Venemaa jaoks on sellest olukorrast ainult üks väljapääs – vabastada Savtšenko kohe ja leida poliitiline viis deklareerida, et ainuüksi Savtšenko kohtu alla andmine oli viga.

"Nadia Savtšenko niinimetatud protsess on algusest peale farss ja vale. Seda lugu ei oleks tohtinud esimesest minutist peale olla. Nagu ei oleks tohtinud olla Eston Kohveri röövimist," rääkis Pentus-Rosimannus parlamendis. Ta lisas, et Nadia Savtšenko kaasuses kajastub kogu kaasaegse sõja julmus – Savtšenko ei teinud Ukraina sõjaväelendurina muud, kui kaitses oma kodumaad agressori vastu.

"Putini režiim on Savtšenko kaasusega veel kord tõestanud, et ta ei järgi rahvusvahelist õigust ning teda ei saa seetõttu võtta usaldusväärse partnerina maailmas asjade korraldamisel, nii väga kui me seda teisalt ka ei sooviks," ütles Pentus-Rosimannus.

Seotud lood:

"Savtšenko röövimise, tema üle peetud niinimetatud kohtuprotsessiga on Putini režiim veelgi kahjustanud oma riigi kuvandit, teinud kurja ka omaenda inimeste, omaenda sõjaväelaste vastu. Kuidas? Võib-olla oleks õigem küsida, kuidas, ja kas mõeldi Kremlis selle peale, et rahvusvahelise õiguse rikkumine ühe poolt võib anda mõnele teisele rühmitusele hoopis kuskil mujal ettekäände teha enda võetud sõjavangidega sama. Sama õigustamatult. Ebaõiglus sünnitab ebaõiglust. Vägivald vägivalda," sõnas Pentus-Rosimannus.

Endine välisminister lisas, et esimest korda on 66 parlamendi liiget kõikidest riigikogus esindatud fraktsioonidest algatanud avalduse, mis on ajendatud ühe inimese saatusest. "Saatusest, mille murdmise kaudu üritab toosama Putini režiim kätte maksta Ukrainale mitte-murdumise eest ja demonstreerib eriti alatul moel veelkord kogu maailmale - tänane Venemaa ei järgi rahvusvahelist õigust," lisas Pentus-Rosimannus. Parlamendi avaldus on üks viis näidata, et ollakse Ukrainaga, et soovitakse Nadia Savtšenko vabastamist ja tema vangistamise ja ebaseadusliku kohtupidamise eest vastutavate Venemaa ametiisikutele sanktsioonide rakendamist.

"Nagu elu on näidanud, ei ole Venemaaga hääletult asja ajada võimalik. Tänase avalduse vastu võtmisega teeme Riigikogu hääle Nadia Savtšenko toetuseks kuuldavaks," lausus Pentus-Rosimannus sõnavõtu lõpetuseks.

Nii Vabaerakonna kui ka IRL-i fraktsioon toetas riigikogus avaldust Nadja Savtšenko vabastamise toetuseks.

"Nadja Savtšenko kinni pidamisega on Venemaa seadnud kahtluse alla kaasaegse rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri. Pidades kinni teise riigi kaitseväelase, kes täitis oma kohust kaitstes oma riiki oma riigi territooriumil ning samas eitades tema staatust sõjavangina näitab Venemaa järjekordselt, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid tema suhtes ei kehti," ütles Mart Nutt.

"Venemaa jaoks pole tähtis Savtšenko isik, vaid sümboolne akt, mille eesmärgiks on hirmutada kõiki, kes on julgenud Venemaa tahtele mitte alluda – vanemleitnandist naispiloot sümboliseerib Venemaa ähvardavat poliitikat kõigi vastu, kes julgevad Venemaale vastu astuda," lisas Nutt.

Savtšenkot süüdistatakse Venemaal kahe Vene ajakirjaniku tapmises ja ebaseaduslikus Vene piiri ületamises. Vene prokuratuur nõuab Ukraina piloodile 23-aastast vanglakaristust üldrežiimiga koloonias ning trahvi 100 000 rubla.