Keeldumine läbirääkimistest on lühinägelik,” ütles Kross ETV hommikuprogrammile Terevisioon antud intervjuus, vahendab ETV24.

Kross märkis, et praegu on Eesti jäetud olukorda, kus ei saa üldse mingeid tingimusi seada.“Minu seisukoht on olnud, et kui see toru on meile ebameeldiv, aga ta nagunii tuleb, siis on targem minna läbirääkimistele ja üritada saada sellest halvast asjast endale parim,” ütles Kross.

Ta lisas, et kui laseme toru ehitada endale nina ette ilma sellesse protsessi sekkumata, siis saame nagunii kõige halvema variandi.

Tema sõnul on rahvusvahelistes suhetes hea tava üritada kuni lõpuni läbi rääkida. “Strateegiliselt oli “ei” ütlemine nõrk otsus,” märkis julgeolekuekspert, selgitades, et tegemist võis olla rahvale meeldida tahtva emotsionaalse otsusega, aga ka sisepoliitilise mänguga.

Kross rääkis, et Põhjameri on risti-rästi gaasijuhtmeid täis nagu ämblikuvõrk ja meres pole plahvatusi olnud. Sama ei saa öelda maismaal asuvate torujuhtmete kohta. “Nii et kui me tahaksime nüüd toru maismaale, siis see ei ole ohutum, statistika ütleb midagi muud,” märkis Kross.

Ta nõustus, et Venemaa ajab agressiivset energeetikapoliitikat, millega Lääs muutuks temast sõltuvaks. Toru vastu võitlemine ei muuda tema hinnangul Venemaa poliitikat, pigem vastupidi.

Eesti valitsus ei andnud septembris Nord Streami konsortsiumile luba gaasijuhtme rajamiseks vajalike uuringute teostamiseks Eesti majandusvetes. Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Eesti Läänemere-äärsetele riikidele saatnud kirja, milles soovitatakse loobuda gaasitrassi rajamisest mere põhja.