Endine luurekoordinaator ja praegune ärimees Kross kirjutab ajakirjas Eurasia Daily Monitor, et lääs on nõus kauplema oma sõltumatu julgeoleku otsustusvõimega saamaks vastu Venemaalt taktikalist koostööd Afganistani osas. Moskva saaks vastu sõnaõiguse Euroopa Liidu ja NATO otsustes.

Venemaa eelmise presidendi ja praeguse peaministri Vladimir Putini poolt jaanuaris 2000 allkirjastatud rahvusliku julgeoleku kontseptsioon tõi sisse uue maailmanägemuse ja doktriini. Moskva on seadnud endale eesmärgiks muuta USA-keskne maailm taas multipolaarseks, kus Kremlil oleks taas tähtis roll mängida.

Uue doktriini kohaselt peab Venemaast saama taas maailmajõud, mida austatakse kõigi poolt ning kellel on täielik hegemoonia oma „privilegeeritud huvisfäärides”.

Suurimaks ohuks on selle kontseptsiooni kohaselt Venemaa poliitilise, majandusliku ja sõjalise mõju vähenemine maailmas ning NATO idasuunaline laienemine.

Termini „privilegeeritud huvisfäärid” lisas Venemaa välispoliitika suunitlusele uus president Dmitri Medvedev. Medvedev täiendas Putini poolt kehtestatud doktriini ja rõhutas Venemaa valmidust kaitsta oma kodanike elusid ja väärikust üle maailma.

„Meie välispoliitilised otsused hakkavad sellel põhinema. Samuti me hakkame kaitsma oma äritegevust välismaal. Me vastame igale meie vastu suunatud agressiivsele tegevusele. Venemaa jaoks on privilegeeritud huvidega piirkonnad – need on riigid, millega meil on ajaloolised ja heanaaberlikud sidemed,” selgitas Medvedev.

Vene president selgitas, et see huvisfäär hõlmab mitmeid Venemaa naaberriike ja suurt osa Ida-Euroopast, kaasarvatud riike, mis juba kuuluvad NATOsse.