Kross jääb Kesk-Aafrika missiooni osas minister Reinsalust kahtlevamale seisukohale
Kaitseministri nõunik Eerik-Niiles Kross leiab, et Kesk-Aafrika Vabariiki (KAV) ei ole mõtekas minna vaid diplomaatiliste punktide pärast Eesti lippu näitama, kuid NATO liikmena peab Eesti kindlasti prantslaste abipalvet tõsiselt võtma.
"Eesti kui NATO liige ja Prantsusmaa liitlane peab kindlasti prantslaste abipalvet tõsiselt võtma," ütles Kross Delfile.
Tema sõnul peab Eesti osalus KAV stabiliseerimisoperatsioonis olema arukalt ent kiiresti läbi kaalutud.
"Sõjakuritegude ja genotsiidi takistamine ning tsiviilelanikonna kaitsmine on kindlasti Eesti kui väärtuspõhise välispoliitikat ajava riigi huvides," põhjendas Kross. "Mida otsustavamalt maailm sellistel puhkudel käitub, seda turvalisem on ka meil."
Kuivõrd Prantsusmaa on Eestilt selgelt oma panust palunud, eeldab Kross, et Eesti ja Prantsuse sõjaväelased näevad meile seal rolli, millest on kasu ka olukorra lahendamisel. "KAV-i vaid diplomaatiliste punktide pärast Eesti lippu näitama minna ei ole minu arvates mõtekas," ütles Kross.
Kross ise arvab, et Eesti suudaks sealses olukorras enam panustada riigi struktuuride töölepanekul ja humanitaarabi turvamisel kui otsesel konfliktilahendamisel.
"KAV on väga keerulise etnilise ja kultuurilise taustaga paik, kus ilma prantsuse keeleta on üsna võimatu kohaliku elanikonnaga suhelda," selgitas Kross.
Plahvatusohtlik piirkond
Krossi sõnul on olukord Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV) plahvatusohtlik ja humanitaarkriis eskaleerumas. Lõppeva aasta märtsis haaras seal võimu endise muslimimässuliste rühmituse Seleka juht Michel Djotodia, kes kuulutas ennast presidendiks.
"Seleka on erinevate muslimisõdalaste liit, mis organiseerus 2012. aastal," selgitas Kross. "Muhameedlasi on KAV-s umbes 15 protsenti elanikkonnast."
Pärast võimuhaaramist demobiliseeris Djotodia formsalselt oma sõdalased, kes hakkasid aga põhiliselt kristlastega asustatud piirkondades tapma ja röövima.
Kross viitas nii ÜRO kui Human RIghts Watch-i andmetele, et KAV-is on sooritatud massiliselt inimsusvaseid ja sõjakuritegusid. Levinud meetodiks tundub olevat laste ja naiste mõrvamine perekonnapea silme all.
Enesekaitseks ja kättemaksuks on kristlased organiseerinud anti-balaka (tähendab anti-matsheete) nimelise paramilitaarse liikumise.
"Väljaspool pealinna puudub praegu praktiliselt igasugune valituse kontroll," kirjeldas Kross olukorda KAVis. "Seleka võitlejad on organiseerinud gruppidesse ja tapavad kristlastest tsiviilelanikkonda, anti-bamaka võitlejad sooritavad kättemaksuoperatsioone."
Genotsiid ja kaos
Nii ÜRO kui Prantsuse valitsuse hinnangul on riik "genotsiidi künnisel" ja "langemas totaalsesse kaosesse".
Hetkel on KAV-s 1600 Prantsuse sõdurit ja umbes 2000 teiste Aafrika riikide sõjaväelast. Valitsus sisuliselt ei toimi. Humanitaarabi ei jõua abivajajateni ja olemasolevad kontingendid ei suuda tapmisi peatada.
Kross lisas, et KAV on territoorimilt suurem kui Prantsusmaa.
Kesk-Aafrika vabariigis (KAV) toimub kodusõja mõõtmeid võttev konflikt islamistide ja kristlaste vahel. Täpne hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on surma saanud tuhandeid inimesi.
Detsembri alguses otsustas Prantsusmaa oma endises koloonias toimuvasse kriisi sõjaliselt sekkuda ja nüüd on Prantsusmaa palunud ka liitlastelt abi. Oma valmisolekust panustada on teada andnud Poola ja Belgia. Eesti analüüsib kaitseväe võimalusi abi osutada vastavalt Prantsusmaa palvele.
