Eesti kõige olulisem liitlane USA, kellelt me eeldame ja loodame relvaabi kõige suurema häda korral, on äsja astunud äärmiselt olulise sammu.

President Trump on näidanud nii Venemaale kui kõigile liitlaste seas USA otsustavuses kahtlejaile, et Ameerika Ühendriigid on tagasi jõulise välipoliitika kursil.

President Obama aegset USA välispoliitikat iseloomustas ju küllalt sageli karmisõnalisus, millele tegusid ei järgnenud. President Putin on saanud pikalt olla ainus jõud, kes mitte ainult ei räägi, vaid ka teeb.

Tänasest on see olukord muutunud ja ühe õigustatud, arusaadava, ootamatu ja samas ammu oodatud rünnakuga on USA võtnud tagasi julgeolekupoliitilise initsiatiivi nii Lähis-Ida kui kogu maailmas.

Loomulikult võivad asjad siit areneda mitmes suunas, ent üle pika aja on üks nn punane joon osutunud tõeliseks. Jõu kasutamine rahvusvahelistes suhetes on alati kahetsusväärne. Kuid ta võib olla õigustatud ja vajalik. Nii oli kahtlemata seekord. USA eelmise administratsiooni tegevusetusest tekkinud strateegilist vaakumit kurjasti ärakasutanud putinid, assadid ja khameinid ammu aeg korrale kutsuda.

Ma loodan väga, et Eestil jätkub kindlameelsust tekkinud olukorras mitte peitu pugeda. Eesti välispoliitika on alati rõhutanud väärtusi. Keemiarelva kasutamine tsiviilelanikonna vastu on kõigi rahvusvaheliste normide kõige ilgem rikkumine.

Eesti on kuni istuva valitsuse ametisseastumiseni pidanud vajalikuks Assadi lahkumist võimult lahenduse leidmiseks Süüria sõjale. Ratase valitsus on oma emissaride kaudu pigem Assadi toetanud.

USA president on nüüd otsesõnu kutsunud "kõiki tsiviliseeritud riike" üles USA toetama.

Eesti valitsus on seni väga hillitsetud. Välisminister ütles küll, et USA rünnak on "asjakohane ja vajalik", ent kutsus samas hingetõmbes sisuliselt üles teistsuguse strateegiagas jätkama: "USA ja demokraatlik maailm vajab nüüd laiemat starteegiat".

USA ja demokraatlik maailma vajab Assadi lahkumist, sõja lõpetamist ja korra loomist Süürias. Demokraatlik maailm vajab Süürias, Ukrainas ja Lõuna-Hiina meres jõudu näitavate diktaatoritele selget sõnumit: tõmmake tagasi ja lõpetage piiriülesed agressioonid. Selle sõnumi esimene lause anti eile öösel.

Suurbritannia valitsus teatas, et toetab täielikult USA rünnakut. Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia nõudsid juba üleeile ÜRO-s keemiarünnaku põhjalikku uurimist ja Assadi vastutusele võtmist. Eesti on keemiarünnaku välisministri sõnavõtuga hukka mõistnud. Valitsus pole pidanud vajalikuks midagi öelda.

Täna on aga päev, kus Eesti peab selgesõnaliselt oma seisukoha avaldama.

Eesti peab avaldama USA-le ühemõttelist toetust ja kinnitama valmidust osalemiseks võimalikes sõjalistes operatsioonides oma võimete piires.

Taolised olukorrad on riikidevahelistes suhetes ja liitlassuhete kinnitamises sageli kriiliselt uut reaalsust loovad. Saab selgeks, kes on sõber, kes on kindel liitlane, kes on vaenlane ja kes on kõrvalehiilija. Eesti ei saa enesele tänases maailmas lubada kõrvalehiilija kuvandit.