Kristlikud demokraadid nõuavad kautsjoni tühistamist
Nende hinnangul on tegu põhiseaduslike õiguste rikkumisega, mis tekitab kandidaatide vahel ebavõrdse kohtlemise ja on sisuliselt varandustsensuse kehtestamine poliitikas osalemiseks.
"EKD ja ERL leiavad, et praegune valimiskautsjon on sisuliselt võetud laest - põhiseaduses ei nähta taolist piirangut üldse ette, samuti puudub
igasugune selgus, miks on kautsjon just nimelt kahe alampalga suurune ühe
kandidaadi kohta. Kautsjoni suurus pole ühelgi moel seotud ka reaalsete
valimiskomisjoni toimingu kuludega. Samas piirab ta otseselt isikutele
põhiseaduses ette nähtud kandideerimisvabadust. Näiteks pole töötul või
alampalka teenival isikul ilma kõrvalise rahastamiseta mitte kuidagi
võimalik end üksikkandidaadina üles seada," teatasid EKD esimees Peeter Võsu ja ERLi juht Martin Helme.
"Teine põhiseaduslik riive praeguse kautsjoni süsteemi puhul on
kandidaatide ebavõrdne kohtlemine. Kui Riigikogus praegu esindatud parteid on endale määranud maksumaksja rahadest toetused, mis tagavad neile nii kautsjoni maksmiseks kui kampaania tegemiseks olevad summad, siis kõik muud kandidaadid ja parteid peavad selle raha leidma ise, saamata maksumaksjalt midagi," leiavad teate autorid.
Taoline olukord on vastuolus põhiseadusega tagatud võrdse kohtlemise printsiibiga. "Näiteks, kui praegu tuleks kokku 1000 töötut ja looks "Töötute partei", lootes valimistel saada 150 000 töötu hääli - mis tagaks parlamendis 30 kohta - siis poleks neil võimalik kuidagi tasuda 878 700 krooni suurust kautsjoni ja pakkuda nii praegustele kartelliparteidele konkurentsi," selgitab ERL juht Martin Helme.
"Praegune kautsjoni süsteem koosmõjus parteide rahastamise süsteemiga toimib tõhusa barjäärina uute jõudude tulekuks poliitikasse," lisab ta.
"Kautsjoni puhul on tegemist ka põhiseaduses ette nähtud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Eesti põhiseadus lubab põhiõigusi piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust.
Riigivõimu põhiõigusi riivav abinõu peab olema proportsionaalne võrreldes
selle eesmärgiga. Kautsjon praegusel kujul moonutab (vähendab) aga
otseselt ja oluliselt kandideerimisõigust. Seda ei saaks väita, kui
kautsjoni summa oleks mõnisada krooni, mitte Eesti keskmisele palgale
lähenev.
Kõige üldisemalt tähendab aga kautsjoni kehtestamine seda, et riigivõim on võtnud endale rolli teha valimiste eel valijate eest ära eelselektsioon kandidaatide osas, sõeludes välja isikud ja parteid, kes ei saa raha maksumaksjalt. Sellega rikutakse otseselt põhiseaduse mõtet, mille kohaselt on kõrgeima võimu kandja Eestis rahvas ja ainult rahval on õigus otsustada, kes sobib või mitte valitavatele ametikohtadele. Rahaliste ja muude administratiivsete piirangute abil enda konkurentide välja lülitamisega valimisprotsessist on praegu Riigikogus olevad jõud asunud võimu usurpeerimise teele, lülitades rahva põhiseadusega ette nähtud võimu teostamise rollist vähemalt osaliselt välja.
Kõike seda arvestades nõuavad EKD ja ERL, et õiguskantsler astuks
vajalikke samme, et juba eelolevatel valimistel oleks valimiskautsjon kas
tühistatud või oluliselt vähendatud ning kõigile kandidaatidele kehtiks
võrdsed tingimused rahastamise küsimuses."
