2300 liikmega kristlik rahvapartei on seisukohal, et Eestis ei ole nii suurt muhameedlaste kogukonda, kes vajaks sellist hiigelprojekti, ütles BNS-ile EKRP esimees Aldo Vinkel.
“Tegemist on omamoodi Trooja hobusega, mille tõelisest sisust annab tunnistust ülemaailmsete terrorismikeskuste tegevus. Usume, et Eesti ei pea saama itta ja läände suunatud püha sõja tugipunktiks,” sõnas Vinkel.
EKRP arvates on mošee rajamise puhul tegemist lääne kultuuri ja selle väärtushinnangute suhtes varjamatult vaenuliku religiooni impordiga.
“Me ei tohiks kristliku tolerantsi sildi all ohtu seada oma rahvuslikku, kultuurilist ega usulist identiteeti. EKRP on seisukohal, et tolerantsist rääkimine hiiglasliku islamikeskuse rajamise suhtes, mille pühakiri näeb ette uskmatute ja teiseusuliste füüsilise hävitamise ja alistamise, on lühinägelik rumalus,” märkis Vinkel.
Kristliku rahvapartei arvates ei peaks niisuguse ulatuse ja pöördumatute tagajärgedega otsuste vastuvõtmine sõltuma üksnes kohaliku omavalitsuse ametnike suvast, vaid sellises küsimuses tuleb pöörduda vastuse saamiseks kogu rahva poole.
Eesti Kirikute Nõukogu teatas jaanuari alguses, et nad ei ole mošee rajamise vastu, kui mošee tegevus ei ole häiriv ja see hakkab tegutsema vastavalt seadustele.
Eesti aserbaidžaanlaste kogukonna esindaja Habib Gulijev tahab rajada Tallinnasse mošee. Ehituseks vajaminevad 40 miljonit dollarit ehk 700 miljonit krooni lubab Gulijev koguda annetustest.
Gulijeviga kohtunud Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul ei ole tal mošee rajamise vastu midagi. Tema sõnul aitab uhke mošee ilmestada Tallinna linnapilti ja muuta pealinna turistidele atraktiivsemaks. Mošee rajamise idee on algusjärgus, sellele ei ole veel seisukohta andnud Tallinna linnavolikogu, samuti pole selge islami pühakoja võimalik asukoht.
