Eesti loomeliitude ajakirjandusele saadetud ühisavalduses esitatakse mitmeid küsimusi, nagu mis saab Kristjan Raua tütre poolt muuseumile kingitud 300-st isa tööst, kas nad viiakse hoidlatesse või jäävad nad senisesse asukohta ilma valve ja signalisatsioonita majja?

Samuti esitavad loomeinimesed küsimused, et kas peavad Kristjan Raua järglased hakkama nüüd parandama 25 aastat remontimata maja läbitilkuvat katust ja vihmaveerenne, tasuma maja kütte ja valvekulusid.

Taastatud Eesti Vabariigi erastamise ja tagastamise käigus anti tütrele tagasi ka kõne all olev maja ning ka majaalune krunt. Kuid nii maja kui krunt jäid edasi tasuta muuseumi kasutusse, ainult selle erandiga, et nüüd, alates 1998.a. tasus maamaksud Helge Pihelga.

Kristjan Raua poolt projekteeritud ja enda perekonna jaoks ehitatud tagasihoidlik eramu 1953.a. natsionaliseeriti ja tütar elas seal viimati 1953.a. Kristjan Raua majamuuseumi rajamise idee tekkis Kristjan Raua 100. sünniaastapäeva tähistamisega 1965.a.

Tol ajal tühjendati maja üürnikest ja tõesti tehti tookordsele Kultuuriministeeriumile eraldatud summadega maja ka muuseumi tarvis korda. Tütre, Helge Pihelga poolt kingiti muuseumile 300 Kristjan Raua teost ja sadakond dokumenti, diplomit, ürikut jne. Peale selle majja kuulunud mööbliesemeid, Kristjan Raua maalitarbeid jne. Muuseum avati 1984.a. ja jäi töötama Kumu eellase, Riikliku Kunstimuuseumi filiaalina.

Protestikirjale on alla kirjutanud Jaan Elken Eesti Kunstnike Liidust, Ülar Mark Eesti Arhitektide Liidust, Priit Põldme Eesti Sisearhitektide Liidust, Rein Oja Eesti Teatriliidust, Erika Laansalu Eesti Kinoliidust, Gert Raudsep Eesti Näitlejate Liidust, Olav Ehala Eesti Heliloojate Liidust ja Marje Lohuaru Eesti Interpreetide Liidust.