"Rände kokkuleppes osalemisest eemalejäämine on pea liiva alla peitmine selle sajandi ühe suurima probleemi ees. Meile võib see meeldida või mitte, me võime seda karta, kuid see ei tee olematuks tõsiasja, et globaalne ränne on kasvamas ja selle trendiga on vaja tegeleda," sõnas Eesti 200 juht Kristina Kallas.

"Seda saab teha vaid rahvusvaheliselt ja koostöös. See, et Eesti teatab, et temale ränne ei meeldi ja tema tahab sellest eemale hoida, ei muuda rännet olematuks," märkis ta. "Lisaks, valitsus käitub hirmunult. Hirmust kantud juhid ei tee tarkasid otsuseid. Tark on väljakutsed vastu võtta ja leida targad lahendused, mitte nende eest peitu pugeda. Praegune rahvusvahelise kogukonna koostöösoovi tembeldamine halbade kavatsustega massiimmigratsiooni soodustamiseks on puhas populism."

Kallase sõnutsi peaks Eesti tegema poliitilise avalduse, et rändealane koostöö ei tähenda meile täiendavate või uute õiguslike kohustuste võtmist sisserände osas. "Ka peaks rändekoostöö rohkem keskenduma rännet tekitavate riikide probleemide lahendamisele, ehk siis inimesi tuleb aidata nende kodus, mitte tegeleda sõdade, vaesuse ja inimkätega tekitatud looduskatastroofide tagajärgedega."