Kristiina Ojuland: Eesti erakonnatemaatika vajab reformimist
Riigi arendamise protsessis saab igaüks osaleda läbi valimiste, kandideerimise või ettevõtluse. "Peamine, et me hoolime oma riigist ega pea selles osas lugu lihtsalt käega löömisest," ütles Oljuland Delfile.
Eesti poliitikute ülbe suhtlemine
Ojulandi sõnul
võib lõppenud 2013. aastat Eesti sisepoliitikas nimetada murranguliseks
arvestades poliitikute ja nende valijate omavahelist suhtlemist ja
suhtlusviisi.
"Just mullu kerkis üles koalitsioonierakondade
saadikute üleolev suhtumine ning vassimine oma valijatele, mille ühe
tulemusena pidi üks ministritest tagasi astuma," meenutas ta.
Poliitikute
käitumise tõttu tõstatus samuti riigikogu liikmete käitumiskoodeksi
vajalikkus, mille käsitlus on Ojulandi sõnul võimuliidu otsusel pooleli
jäänud.
"Pean tunnistama, et sain ka isiklikult teatud
poliitilise ringkonna ülbest käitumisest osa, mis päädis minu
väljaviskamisega Reformierakonnast suve alguses," meenutas Ojuland. "Mul
on kahju tõdeda, et selle protsessi vältel ei söandatud tekkinud
probleemi ja küsimustesse süveneda ning minust tehti süüdlane veel enne
kahtlustuste uurimist."
Eesti vajab reforme
Europarlamendi
saadiku sõnul näitas 2013. aasta ilmekalt, et Eesti vajab põhjalikke
reforme, mida on aina edasi lükatud. Ta tõi näiteks nii haldussuutlikuse
kui maksusüsteemi.
"Tänane olukord enam jätkuda ei saa, sest
vajalike reformide ja debattide läbiviimise takistamine põhjustab
riigile jätkusuutlikkuse probleeme," hindas Ojuland.
Seda
ilmestavad tema sõnul hästi näiteks 2014. riigieelarve puhul tekkinud
probleemid, mis on loonud tühje mõttevälgatusi seadusloomes, mille
tulemusena ei kuulutanud president aasta lõpus välja ka
käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadust.
Kodanikualgatuse suhtes viljakas aasta
Ojuland
tõdes heameelega, et 2013. aasta oli kodanikualgatuste osas äärmiselt
viljakas. "Kolmanda sektori arengut on tunda, mis ei lase avalikul- või
erasektoril inimestest lihtsalt oma tahte ja jõuga üle sõita ning mis
kõige tähtsam – see muudab tugevamaks ka era- kui avaliku sektori,"
ütles Ojuland. Ta nimetas ACTA liikumist, Jääkeldrit, kodanikuühenduste
aktiivsust viimastel KOV valimistel.
"Kõik see tõestab, et
kolmas sektor muutub Eestis aina tugevamaks ja avardab oma haaret,"
lausus ta. "Samas ei saa selle juures puutumata jätta erakondade
valdkonda lootes, et praegused erakonnad ongi Eesti tuleviku edendajad."
Ojulandi
hinnangul vajab reformimist ka Eesti erakonnatemaatika - alustades
erakondade rahastamist puudutavast või erakonna asutamise
seadusraamistikust, lõpetades uute erakondade kerimisega Eesti
poliitmaastikule.
Ukraina Venemaa mõjusfääris
Lõppenud 2013. aasta läheb Euroopa jaoks välispoliitilises plaanis ajalukku idapartnerluse poliitika proovikivina, meenutas Ojuland.
Ta märkis, et aasta algusest kestnud tulised läbirääkimised Euroopa idanaabritega tipnesid novembri lõpus toimunud riigipeade kohtumisega, kus parafeeriti assotsiatsioonilepingud Gruusia ja Moldovaga.
"Euroopa Liidu suureks pettumuseks otsustas Ukraina president vahetult enne tippkohtumist läbirääkimised peatada," ütles Ojuland. "Sisuliselt tähendas see Ukraina liikumist veelgi sügavamale Venemaa mõjusfääri."
Euroopal USA suhtes jäigem positsioon
Kaubanduse poole pealt oli eelmisel aastal Ojulandi sõnul märkimisväärne USA ja Euroopa Liidu vahelise vabakaubanduselepingu läbirääkimiste alustamine.
"Sadade ametnike poolt läbiräägitav leping tooks Euroopa majandusele ligi 250 miljardit eurot kasu," ütles saadik. "Läbirääkimisi on aga varjutanud Snowdeni paljastuste taustal tekkinud luureskandaal ning Euroopa on võtnud palju jäigema positsiooni suhetes USAga."
Süüria konflikt eskaleerus
Kurvastusega tõdes Ojuland, et konflikt Süürias eskaleerus kodusõjaks, kus hukkunuid ning vigastatuid on kümneid tuhandeid. Sõja tõttu puhkenud humanitaarkriis hõlmab aga miljoneid süürlasi.
"Pärast keemiarelva kasutamist on suuremad välisjõud tõstnud oma toetusi ning loodetavasti suudetakse 2014. aasta jaanuaris korraldada esimene suurem rahvusvaheline rahukonverents, mis peaks kaasama kõiki konflikti osapooli," avaldas Ojuland lootust.
Lähis-Ida suurim positiivne sündmus oli tema sõnul hiljutine Iraani tuumaprogrammi lepingu allkirjastamine ning sanktsioonide lõdvendamine Iraani suhtes.
Uuelt Iraani presidendilt Hassan Rouhanilt oodatakse Ojulandi sõnul palju. Ta avaldas lootust, et uus president suudab endiselt väga suletud riigi suhteid läänemaailmaga parandada.
Putin vabastas Hodorkovski Šotsi mängude pärast
Ojuland ei saanud mainimata jätta ka hiljutist Venemaa president Putini otsust anda armu finantskuritegudes süüdistatuna vangis istunud Mihhail Hodorkovskile, kes tänaseks on ka vanglast vabastatud.
"Julgen kahelda, et Putin tegi sellise otsuse heast südamest," kahtles Ojuland. "Pigem tegi ta seda olles rahvusvahelise surve all ning eelkõige Šotsi olümpiamänge silmas pidades."
Siiski ei saa Ojulandi sõnul Hodorkovski vanglast vabastamise žestist teha järeldusi Venemaa autokraatliku režiimi leevenemisest.
