Hiljuti avaldas Eurostat uuringu, mis näitab, et 2006-2009 andmete põhjal on Eesti mõrvade arvult elanike arvu kohta Leedu järel teisel kohal. Leedus mõrvati neil aastail üle kaheksa ja Eestis viis inimest 100 000 elaniku kohta.

Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika lektori Margo Kikase sõnul peitub selle põhjus inimeste raskes sotsiaalses olukorras. "Töötus, tõrjutus, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus soodustab vägivaldseid isikuvastaseid kuritegusid, näiteks mõrvu," rääkis Kikas ajalehele Pealinn. "Sotsiaalsed probleemid põhjustavad stressi ja see kallutab inimesi vägivallategudele. Asendustegevus pole vast hea sõna, kuid nii elatakse ennast välja. Varavastaseid kuritegusid need tegurid niivõrd ei mõjuta, kui näiteks inimesel on kõht tühi, leiab ta enese elushoidmiseks muid viise kui kuritegevus."

Kikas lisas, et üks võimalus kuritegevust vähendada on kindlasti sotsiaalsete probleemide vähendamine.

Ka Tartu ülikooli kriminoloogi Jaan Ginteri sõnul on suur mõrvade arv põhjustatud praegusest ühiskonna ebastabiilsusest. "Inimesed ei tea, mis neid pikas perspektiivis ootab, ja seepärast käituvad nad mõtlematult ja ainult lühikest perspektiivi silmas pidades," rääkis Ginter. "Nii kõrge oli Eestis vägivaldse kuritegevuse tase viimati 1995. aastal, mil ühiskonnas valitses samasugune ebakindlus tuleviku ees."

Kuritegevuse ennetust uurinud psühholoogi Helgi Hilborni sõnul on riigi ja inimeste vahel justkui sotsiaalne leping, millest peab kinni pidama: "Kui riik pole omapoolselt lepingut täitnud ja inimesed tunnevad, et neist ei hoolita, siis ei täida lepingut ka kodanikud. Sel juhul võivad elanikud teha igasuguseid trikke ning nad ei tunne, et nad oleksid midagi valesti teinud. Õigluse mõõde muutub ja inimesed ei hooli samamoodi ümbritsevast."

Hilborni sõnul peaks riik aitama hätta sattunud inimesi seadustega. "Praegu taandub Eestis kõik tagajärgedega tegelemisele," leidis ta. "Laenukoorma all ägajatele koolitatakse aina rohkem laenunõustajaid, kuid riik lubab ikkagi kiirlaenu andmist."