Kriminaalõiguse õppejõud: kui keegi Eestis Galojani-sarnaselt asüüli paluks, oleks jutt lühike
Anna-Maria Galojan, kelle kohta selline määrus välja anti, on küll öelnud, et kavatseb Suurbritannias asüüli paluda, kuid kui keegi sellistel tingimustel Eestist asüüli paluks, ei võetaks teda jutule, ütles Parmas Delfile.
Tartu Ülikooli kriminaalõiguse lektor Andres Parmas selgitas, et kui üks riik teeb inimese kohta Euroopa vahistamismääruse ja teeb selle ühises infosüsteemis kättesaadavaks, tekib teisel riigl kohustus hakata seda määrust täitma, sealne kohus teeb omakorda määruse, mille alusel inimene kinni peetakse. See ei tähenda tema sõnul tingimata, et ta vahistatakse - ta võib ka vabatahtlikult tulla.
Määrust saab vaidlustada kohapeal. Samas vaidlustada ei saa siinset kohtuotsust, vaid ainult väljaandmise toimingut, seda tingimustel, mis on ära toodud Euroopa vahistamismääruse rakendamist käsitlevas raamotsuses artiklites 3 ja 4. Kui vaidlustus lükatakse kohtus tagasi, siis toimetab see riik kinnipeetu taotluse teinud riiki.
Keskkriminaalpolitsei juhtivkriminaalametnik Sergo Eelmäe prognoosis, et kui vanglasse ilmumata jätnud Anna-Maria Galojani väljasaatmisotsus Suurbritanniast vaidlustatakse, võib kogu protsess aega võtta üle aasta.
Parmase sõnul ei ole siiski tüüpiline, et see protsess võtaks aega nii kaua nagu Eelmäe viitab. "Euroopa vahistamismääruse täimiseks on EL raames üsna lühikesed tähtajad - kahe kuu jooksul alates tagaotsitava vahistamisest määrust täitvas riigis peab olema selle kohta langetatud otsus."
"Ma tõesti ei tea, kuidas täpselt Suurbritannias asüülitaotlustega toimitakse. Aga kui Eestis keegi sellistel tingimustel asüüli taotleks, oleks jutt väga lühike, see on täiesti põhjendamatu," nentis Parmas.
Tema sõnul pole kuulda, et karistuse vältimine sellisel moel Euroopas väga suur probleem oleks - tavaliselt rakendatakse selle takistamiseks tõkendeid - inimesel on näiteks keelatud maalt lahkuda. Parmase sõnul on Galojani omale sarnases situatsioonis üsna mõttetu riigist karistuse vältimiseks lahkuda, seda vähemalt Euroopa Liidu piires.
Omastamise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest määratud vanglakaristuse kandmisest kõrvale hoidma asunud Eesti Euroopa Liikumise eksjuht Anna-Maria Galojan on alates reedest üle-euroopaliselt tagaotsitav, kuna justiitsministeerium väljastas tema kohta Euroopa vahistamismääruse.
