„Rõhutame, et töötukassa esimeseks eelistuseks oli ja on ID-kaardi põhine lahendus, kuid selleni jõudmine võtab aga aega, kuna vaja on tagada terviseandmete kaitse,” selgitas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu. Ta lisas, et sotsiaalministeerium tegeleb juba ka vastava õigusliku ja tehnilise lahenduse väljatöötamisega.

Miks ei saanud aga kohe ID-kaardi põhist lahendust kasutusele võtta? Vanatalu selgitas, et andmeid on vaja tõendada üldse vaid erapakkujatele, kes hüvesid ja soodustusi vabatahtlikult pakuvad. Neile, kes hüvesid ja soodustusi seaduse alusel annavad, inimene ise midagi esitama ei pea, kuna neile on töötukassa andmed töövõime kohta x-tee teenuse kaudu kättesaadavaks teinud.

„Vabatahtlikult hüvede ja soodustuste pakkujatel ei ole praegu juurdepääsu vähenenud töövõime andmetele töötukassa andmekogus. Kuna tegemist on terviseandmetega, siis on neile juurdepääsu võimaldamine keerulisem küsimus, võrreldes näiteks andmetega õppimise kohta,” selgitas Vanatalu.

Seadus ei luba erapakkujatele andmeid edastada

Hetkel ei ole töötukassal õigust erapakkujatega inimese vähenenud töövõime kohta andmeid vahetada – selleks tuleks seadusega õigus anda. Peale selle peaks Vanasalu kinnitusel loa andmete edastamiseks andma ka inimene ise. Sisuliselt peaks inimene kinnitama, et ta ikka tahab selles või tolles ettevõttes soodustust saada.

„Kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, siis peaks töötukassa igal juhul terviseandmete edastamiseks erinevatele soodustuste pakkujatele võtma inimese nõusoleku. Nõusolekute võtmine ja haldamine kujuneks aga väga keeruliseks – kasvõi juba selle pärast, et ei ole teada ammendavat loetelu soodustuste pakkujatest ja soodustustest, mille kasutamisest inimene võiks huvitatud olla,” sõnas Vanatalu.

„Isegi kui töötukassa looks sellise süsteemi, on küsitav, kas vabatahtlikud soodustuse pakkujad (kinod, muuseumid, teatrid, spaad, transpordifirmad jt) oleksid valmis looma endale infosüsteemi teenuse töötukassast üle x-tee andmete saamiseks, tegemaks kindlaks kliendi vähenenud töövõimet,” lausus Vanatalu.

Vanatalu lisas, et lahenduse leidmisel tuli arvestada ka sellega, et igal pool ei ole siiski internetiühendust ja/või arvutit või muud seadet andmete pärimiseks, seda näiteks maakonnasisestes bussides või väikestes kauplustes.

„Kõigil neil põhjustel otsustasime esmalt hakata väljastama plastikkaarte, et inimesed ei peaks soodustuste saamiseks kaasas kandma paberil töövõime hindamise otsust või tõendit. Paberil tõendit on ebamugavam kaasas kanda ja see kulub kiiresti,” sedastas Vanatalu.