Kriisikodu töötab rahapuudusel vaid osaliselt
Kui Tallinna Naiste Kriisikodu majutusüksuses viibis 2007.aastal 64 naist ja 27 last, 2008. aastal 65 naist ja 16 last, siis tänavu on tulnud töötada osalise võimsusega, kuna vähese rahastatuse tõttu pole olnud võimalust ööpäevaringselt abitelefoni töös hoida,“ selgitas Delfile kriisikodu juhataja Inga Mikiver.
Telefonile vastamine ja vastuvõtt kriisikodusse on toimunud vahemikus kella 11-22. Seetõttu ei ole saanud abi naised, kes on seda vajanud hiljem. See paistab välja ka arvudest — sel aastal on majutusteenust saanud 44 naist ja 9 last. „Samas on need naised olnud sellised, kes vajavad põhjalikumat tuge. Need, kes tüli käigus öösel kodust ära jooksevad või keda politsei öösiti sisse toob, lähevad tihti järgmisel-ülejärgmisel päeval, kui maha rahunevad, koju tagasi. Mõnele pole sobinud ka meie kodukord,“ sõnas Mikiver. Praegu on kriisikodus varjupaika otsimas viis naist ja üks laps.
Vanim varjupaiga vajaja oli 84-aastane
Kõige rohkem on varjupaiga abi vajanud 30-49aastates naised ja kõige vanem on olnud 84-aastane. „Noored, kuni 30-aastased, on suhteliselt kiiresti saanud jalad alla, kui nad ei ole just suhtesõltlased ja otsivad abi siis, kui suhe alles hakkab vägivaldseks muutuma. Hirmutunne, mis mõjub nagu hüpnoos ja takistab selget mõtlemist, ei ole veel jõudnud juurduda,“ selgitas Mikiver.
Kõige kauem vajati kriisikodus varjupaika natuke üle aasta. „See on muidugi erand, sest just siis, kui see naine oli lõpetanud oma lahutusprotsessi ja oli valmis minema uude iseseisvasse ellu, kukkus ta õnnetult ja murdis jalaluu, seoses millega sai veel invaliidsuse. Me ei ole elukoht, vaid ikka ajutine mõnekuuline peatuspaik,“ tõdes ta.
Kriisikodu ei õpeta meest muutma
Kriisikodu prioriteet on algusest peale olnud psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. „Nõustame kõiki abivajajaid, mitte ainult majutusüksuse kliente,“ rääkis juhataja, et uste avamisest 2005. aasta 8. märtsist kuni siiani on olnud üle 2000 pöördumise.
„Arvestama peab sellega, et meil ei ole nõustajaid, kes teeksid abivajajale uue ilusa elumudeli ja õpetaksid, kuidas muuta meest, et ta ei oleks enam vägivaldne. Õige mitmed on aga sellises lootuses meie poole pöördunud. Mitte ükski naine ei saa muuta meest — naine saab muuta ainult iseennast ja oma suhtumist olukorda. Enese väärtustamine on see, mida meie nõustajad üritavad koos naisega üles leida. Me ei kirjuta kellelegi ette, mis ta peab tegema — otsustajaks on ikkagi naine. Nõustaja ülesanne on olla olemas, kui abi vajatakse,“ selgitas Mikiver nõustamise põhimõtet.
Mehed varjupaiga ukse taha ei satu
Abi otsivate naiste vägivaldsed mehed varjupaika üles ei leia. On olnud juhtumeid, kus mees helistab meie numbril ja palub väga oma naist telefonile kutsuda, et ära leppida. „Paraku pole ühelgi korral seda naist meie juures olnud,“ nentis Mikiver. „Vahel on vägivallatsejast mees tahtnud kohtuda sama nõustajaga, kelle juures naine on käinud. Selline võimalus on olemas, kuid arvestama peab, et see on seotud mõningase väljaminekuga. See on hea, kui mees üritab samuti abi otsida — sellisel suhtel võib veel olla perspektiivi. Eestis on spetsialiste, kes suudaksid läbi viia viha juhtimise koolitusi. Kahjuks pole võimalusi praegusel hetkel selliste ürituste rahastamiseks,“ lausus kriisikodu juhataja.
Jõulutunneli raha läheb nõustamisele
„Muidugi on kõige suurem puudus rahalistest vahenditest — sellel aastal oli rahastatud 59 protsenti eelarvest, kusjuures kannatas kõige enam meie tegevuse põhisuund — nõustamine,“ lausus Mikiver kriisikodu olukorda kommenteerides. “Kõik, mis saame Jõulutunnelilt, läheb vähekindlustatud abivajajate tasuta nõustamisteks järgmisel aastal.“
Tänu Avatud Eesti Fondi poolt rahastatud projektile, mis lõpeb järgmise aasta aprillis, saab kriisikodu praegu teha nõustamisi ja eneseabigruppe. „Kevadel saime annetuse Tallinna linnavolikogu 47 liikmelt, suvel saime rahalist tuge firmalt Philip Morris Eesti OÜ ja annetuse Tallinna Naiskodukaitselt. Tahaksin veel suurt tänu avaldada kõigile neile eraisikutele, kes on meile teinud nii esemelisi kui ka rahalisi annetusi.“
Kõik kriisikoduga koostööd tegevad spetsialistid on kõrgharidusega. Psühholoogid on kas magistrikraadiga või seda omandamas, muude erialade töötajad on läbinud tugiisikute koolitusi.
Tallinna naiste kriisikodu pakub psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning vajadusel peavarju kriisiperioodiks. Abi võib saada ka foorumist, kuhu saab küsimusi jätta. Vaata www.naisteabi.ee
