Eelnõu kohaselt kehtestab kooli pidaja riigkogu pressitalituse teatel ise kooli vastuvõtu ja kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja korra, sealhulgas gümnaasiumi (10.–12. klass) vastuvõtmiseks esitatavad nõuded teadmistele, oskustele ja vilumustele, ning nende kontrollimise korra.

Täpsemad volitused sellekohase korra kehtestamiseks sätestatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Kreitzbergi kinnitusel ei leidnud kultuurikomisjon ühtegi mõistliku põhjendust, miks peaks gümnaasiumi vastuvõtmise tingimustena piirduma üksnes põhikooli lõpetamise tulemuste arvestamisega. Pigem pooldatakse ta sõnul lähenemist, mis annaks koolidele ulatuslikuma otsustusruumi ja seega otsustati seadusandlik lünk kõrvaldada.

„Kahetsusväärselt on alates 1993.aastast jäänud põhikooli — ja gümnaasiumiseadusesse lünk, mis ei anna eluõigust end igati õigustanud praktikale,“ ütles Kreitzberg.

Eelnõu algatamise otseseks põhjuseks on Riigikohtu 19. jaanuari 2009. aasta otsus, mille kohaselt ei luba kehtiv seadus gümnaasiumi vastuvõtmisel kooli pidajal kehtestada lisaks põhikooli lõpetamise tulemustele muid gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi.