“Sisulist debatti on kindlasti vaja ja loodame, et vähemasti IRLi volikogu selle ka käivitab,” ütles Kreitzberg Delfile.

Kreitzbergi arvates on presidendivalimised kõige kontsentreeritum ja paremini jälgitav koht riigi arengustrateegia arutamiseks, luues eetilisi ja muid standardeid riigi toimimiseks. “Kõige paremini realiseerub see kindlasti mitme presidendikandidaadi osalusel,” märkis ta.

“President ei peaks mingil juhul olema osa poliitilisest pakikaubast juhtivate poliitiliste kohtade jaotamisel. Ta ei peaks mingil juhul olema poliitilise meeldivuse pantvang riigikogu erinevate fraktsioonide käes ja kalkuleerima, milliste seisukohtade või nende puudumise eest võiks kelleltki hääli saada,” lausus Kreitzberg.

Kui presidendi valimissüsteem ei muutu, on meil tulevikus presidendi asemel riigivanem

Kreitzberg ütles, et presidendi otsevalimised on vabad praeguse süsteemi puudustest, kuigi võivad tekitada liigse võimutäiusega presidendi ja on meie praeguse põhiseadusega vastuolus.

“Kui presidendi valimissüsteem ei muutu, olen üsna kindel, et varem või hiljem asendatakse presidendi ametikoht riigivanema omaga, mis ühendab endas nii praeguse presidendi kui ka peaministri funktsioonid. Ise eelistaksin presidendi otsevalimisi, mis toob areenile kindlasti mitu kandidaati,” sõnas Kreitzberg.

Ta lisas, et sisulise presidendivalimise ärajäämine tähendab ühe olulise arengutingimuse puudumist ja nõrgestab presidendi mandaati. “Kahtlemata on ajakirjandusel võimalik ka ühte kandidaati küsitleda ja tema vaateid erinevates küsimustes esitada ning analüüsida, kuid eks see meenutab veidi iseendaga malemängimist.”

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu koguneb sel laupäeval presidendikandidaadi otsustamiseks. Juhul, kui IRL otsustab Toomas Hendrik Ilvest toetada, teeb see võimalikuks presidendi valimise juba riigikogus. IRLil on riigikogus 23 kohta. Juba varem on oma toetusest Ilvesele teatanud 33 saadikuga Reformierakond ja 19 saadikuga esindatud sotsiaaldemokraadid.

Presidendivalimised toimuvad 29. augustil.